häält edasi kandva seadeldise kallal. Kuigi algul ka investoritele ei meeldinud mõte mingist häält edasi kandvast seadeldisest, siis varsti hakkasid nad nägema väärtust sellel ja nad esitasid selle kohta patendi. Nüüd kui idee oli kaitstud tuli seadeldis konstrueerida. 10. märtsil, 1876 olid Alexander ja Watson edukad nad olid loonud seadeldise millel oli saatja ja vastuvõtja (lisa 2). Räägitakse, et Alexander olevat ajanud endale hapet peale ja kutsunud Watsonit kes oli kõrval toas, kus ühtlasi asus ka vastuvõtja „Tule siia, ma tahan sind!“, Watson kuulis Alexandrit läbi vastuvõtja, seda seadeldist hakatigi kutsuma telefoniks. Sellise eduga hakkas Alexander reklaamima telefoni mitmetel avalikel demontratsioonidel. 1877. aasta 9. juuli avas Alexander „The Bell Telephone Company“ ehk „Belli telefoni firma“. 1886. aastaks oli ainuüksi Ameerikas üle 150 000 inimesel telefon. Telefonile lisati ka mitmeid täiustusi nt.
Ta oli alati purjus ja magas parkali õues sigade juures: aga aasta otsa või veel kauem pole teda seal nähtud.» Nad arutasid asja ja pidid mu välja heitma, sest nad ütlesid, et igal poisil peab olema perekond või keegi, keda tappa, muidu poleks asi teiste suhtes õiglane. Noh, nad ei osanud midagi välja mõelda; kõik olid nõutud ja istusid vait. Ma pidin peaaegu nutma hakkama; aga äkki tuli mulle hea mõte ja ma pakkusya neile miss Watsonit, -- nad võisid tappa tema. Kõik ütlesid: «Oo, temast jätkub! Asi on korras. Huck võib liikmeks astuda!» Siis torkas igaüks endale nõelaga sõrme, et saada allkirjaks verd, ja mina tegin paberile oma märgi. «Noh,» ütles Ben Rogers, «mis laadi asju salk ajama hakkab?» «Muudkui röövib ja tapab,» vastas Tom. «Aga kuhu me läheme röövima? Majadesse -- või lautadesse -- või. . . » «Lollus! Kariloomi ja sihukesi asju varastada -- see pole röövimine, see on murdvargus,»
annaabi.ee 
