M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
palju. Kirjeldus oli huvitav, kuid igavene keeruline. Ühe raamatu nimi oli «Sõpruse ohvrid»,
see oli täis luulelisi aineid ja laule; kuid ma laule ei lugenud. Siis «Henry Clay kõned» ja dr.
Gunni «Koduarst», -- see
jutustas kõik, mis teha, kui mõni oli haige või surnud. Oli lauluraamat ja hulk muid
raamatuid. Ja toas oli ilusaid ja täitsa terveid õlgpõhjaga toole, -- mitte keskelt lohku
vajunud ega välja veninud nagu mõni vana korv.
Seintel rippus pilte -- peamiselt Washingtonid ja Lafayette'id ja lahingud ja Soti mägede
Maryd; ühe pildi nimi oli «Iseseisvusaktile allkirja andmine». Seal oli pilte, mida nimetati
pliiatsijoonisteks, need oli üks tütar ise teinud, kui ta kõigest viieteistkümne aastane oli; ta
oli surnud. Need olid teistsugused kui kõik muud pildid, mis ma iial olen näinud: enamasti
tumedamad kui harilikud pildid. Ühe' peal oli naine õhukeses mustas kleidis, mis kaenla alt