Henriku Liivimaa kroonika
Et Henriku
kroonika on ainus üksikasjalik kaasaegne teos eestlaste ja nende lõunanaabrite
alistamisest, siis on sõltub tänane arusaam enamjaolt just selles kirjutatust.
Seetõttu võib arvata, et kroonika annab üpris moonutatud pildi eriti piiskopi
rivaalide, ordu ja taanlaste tegevusest, püüdes nende rolli Liivimaal vähendada.
Henriku kroonika originaalteksti pole säilinud, vanimaks ärakirjaks on 14.
sajandi algusest pärinev Codex Zamoscianus Warsawiensis, mida peetakse ka
kõige originaalsemaks ümberkirjutuseks. Esimest korda ilmus Henriku kroonika
trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles
ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust",
mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna.
Esimene täielik tõlge ilmus aastatel 18811884 Jaan Jungi poolt teostatuna.
Esimene teaduslik väljaanne ilmus aga alles 1962. aastal Rootsis, seni