Eestlaste muistne vabadusvõitlus
vanemad Russin, Waridote ja Talibald ning Võnnu orduvendade juht Bertold oma
saadikud ugalaste juurde, nõudes neilt varem latgalitele põhjustatud kahjude
hüvitamist. Need keeldusid, kuid saatsid siiski omakorda saadikud latgalite
juurde, kus toimus uus kohtumine tüliküsimuse lahendamiseks. Kumbki osapool
oma seisukohtadest aga ei taganenud ja lahku mindi vastastikuste ähvarduste
saatel.
Esimene sõjakäik Ugandisse
Peagi läksid mitmed latgalite vanemad eesotsas Waridotega Riiga, küsides sealt
sõjalist abi ugalaste vastu, mida sealt ka lubati. Septembri paiku koguti vägi,
kuhu kuulusid piiskopimehed, orduvennad, Riia kaupmehed, liivlased ja latgalid.
Väejuhtidest on Läti Henrik nimeliselt välja toonud Alberti venna Theoderici. Vägi
liikus Ugandisse, rüüstas seal, süütas põlema maakonna keskse linnuse Otepääl
ning pöördus röövsaagi ja vangidega tagasi. Seda sõjakäiku on traditsiooniliselt
peetud muistse vabadusvõitluse alguseks.