Liisi Ojamaa Lõputu juuli
Aeg on kaotamas tähendust ise usud seda mida näed
Kõik on ikkagi sama
Kes kyll õpetax mind
ise jälle jaxad unistada
wähem armastama Palawikust põgeneb su hääl
kostab yle hämarduwa linna
Kõik käib nii ringi nii ringi nii ringi nyyd kui wõixid taganeda weel
palawus walutab silmis
& taewas on pealetykkiwalt sinine nyyd kui lõpux tõesti wõixid minna
aga kedagi pole
kellele öelda
Wõib-olla ma ei taha enam näha seda
linna neidsamu kalke fassaade kiwisid kiwi-
sid kuumust tramme inimesi kiwisid kiwisid
kiwisid neidsamu kiwisid mis ei oska enam
olla hellad
Tänan kuulamast!