• Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi – Torni kahest viimasest korrusest pole kindlaid teadmisi, kuna need rekonstrueeriti Vallitorni korrused, postmark Vallitorniga Huvitav teada Paide Vallitornist sai Paide Paide Vallimäel on mälestusmärk neljale linna kui ka Järvamaa kuningale ja nende kolmele sulasele vapisümbol (juba 1441. aastal)
pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust
1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest
raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakabri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit.
heidetud aatomipomm. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkfaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene maa-alune hauakamber (Subterranean Chamber) raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Teine asub täpselt tipu all, umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks" 3 (Queen's Chamber). Kolmas, Kuninga hauakamber (King's Chamber) on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sarkofaag on laiem kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Sarkofaagis hufu muumiat pole
Arvatavasti peeti silmas võimalust majutada üle Gotlandi saabuvaid palverändureid. Et kasutada Kaarma kiriku käärkambri teist korrust sõltumatult kirkus toimuvast, ehitati sellele ka omaette sissepääs puittrepiga, mis on rekonstrueeritud viimaste aastate ennistustööde käigus. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Arvatavasti toimus peatselt, pärast kiriku valmimist, katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Võlvid jäidki endisel kujul taastamata, pikemat aega asendas neid puust lagi. Uuesti tulid ehitusmeistrid Kaarmale 1430. aasta paiku. Püstitati praegune 47 meetri kõrgune torn ja kirik võlviti uuesti, nüüd juba kahelöövilisena, ühtlasi tugevdati vanu tugipiilareid. Kolm servjoonvõlve toetavat saledat kaheksatahulist piilarit viitavad, et ilmselt on tegemist Tallinna hilisgooti meistrite tööga. Sambaid kaunistavad väikesed raidreljeefid.
aatomipomm. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega
asetseb idapool, palee hoovipoolses tiivas, neljandal korrusel kuningas Ludwig II elamistubade kohal. Lauljate saal oli üks kuninga lemmikutest projektidest tema palees. Ristkülikukujuline ruum kaunistati Lohengrini ja Parzivali teemaliste maalidega. Suuruselt teine ruum on Bütsantsi stiilis Troonisaal, mis on inspireeritud Konstantinopoli Hagia Sophia kirikust, on porfüüri ja lasuriidi imitatsooniga piilarid ning inkrusteeritudkivi sammastele toetuv ja tähtedega kaunistatud võlvlagi. Saal asub palee lääne poolses tiivas. Kõrgusega 13 meetrit, võtab ruum enda alla kolmanda ja neljanda korruse. Kolmest küljest on saal ümbritsetud värvirikaste arkaadidega ja lõppeb apsiidiga. Põranda mosaiik lõpetati pärast kuninga surma. 8 Välja arvatud tseremoniaalsed ruumid, mitmed väiksemad ruumid olid loodud Ludwid II kasutamiseks. Kuninglik eluruum oli kolmandal korrusel palee ida tiivas. See koosnes kaheksast toast
maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Kolmas jube eelne valt mainitud , nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem. Selline labürint oli osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega
umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. 6 Hillar Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", Tallinn ,,Valgus", 1976 9 Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sarkofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega
Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakabri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit. Kogu püramiid on ehitatud liivakivist, kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja
teistest püramiididest pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. · Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolme hauakambrit. · Esimene hauakamber raiuti kaljusse ca. 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 30 meetrit allpool maapinda ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgemas kohas 6,7 meetri. · Kolmas hauakamber on lõpetatud. Hauakamber asub 42 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunapool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need kõik on ühendatud koridoride ja sahtidega. · Püramiidis on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ja neid
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolme hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse ca. 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 30 meetrit allpool maapinda ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgemas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks." Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest punakashallist graniidipangast sarkofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõunapool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Igal kambril on eesruum ja need kõik on ühendatud koridoride ja sahtidega.
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega
aatomipomm. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata nagu teinegi, mis asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt ja täpselt tipu all. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks". Kolmas hauakamber on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sakrofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sakrofaag on laiem, kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega
maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 5 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakambri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit. Kogu püramiid on ehitatud liivakivist, kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja
ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega. Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima. Keldritel olid tavaliselt kiviseinad, vanematel palklagi, uuemalte kividest laotud võlvlagi. Mullast paistis välja vaid esisein. 2 Lihtne laudseinte ja istelauaga väljakäigukoht (peldik) hakkas taluõuele ilmuma 19.sajandi lõpul. Varem aeti asjad ära mõne kõrvalhoone taga. Lõplikult vaibus rehielamute ehitamine kui sai masinaga vilja peksta, sellisel juhul piisas kui vili kuivas ainult põllul. Pekstud vilja kuivatamiseks aga hakati ehitama kuivateid, eraldi hoonena, vanasse rehituppa või mõne
Ordu vallutas paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus. Peahoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines peamiselt veekaitsele; linnus on ümbritsetud 2 vallikraaviga. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubab oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. 14. sajandi algul alustati torni juurde konvendihoone tüüpi ehk klassikalise nelinurkse ringmüüriga linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid refektoorium ja kabel, põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal
16. sajandist edasi kamberhaudade ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudadega. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Oma suurejooneliste mõõtmete tõttu paistavad tholosed kaugele silma ning peaaegu kõik avastatud kuppelhauad on rüüstatud. Kõige suurejoonelisem tholos kannab nime Atreuse varakamber. Selle võlvlagi oli kõige suurem võlvitud ehitus enam kui tuhande aasta jooksul. Võlv on ehitatud kreeta „võltsvõlvina“, kus kõigepealt laoti tellised horisontaalsetes kihtides, üksteise suhtes astmeliselt. Hiljem raiuti telliste trepikujulised astangud maha ja tekkis kumer võlv. Atreuse varakambri fasaad. Algselt toetstasid seda sambad ja fassaad oli kaunistatud erinevate dekoratsioonidega. Hauakambrisse sisse viis kahe poolega uks.
annaabi.ee 
