Argoon Helen Lajal Põhiline info Argoon on.. Kolm stabiilset isotoopi ➔ Väärisgaas Ar36, Ar38, Ar40 ➔ Järjenumbriga 18Aatommass on ~ ➔ VIIIA rühmas 402 1s 2s2 2p6 3s2 3p6 ➔ 3. perioodis Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline
NEOON Kaia Teder K112 10 Ne Neoon 20.18 Neoonist lähemalt Keemiline sümbol Ne Aatomnumber 10 Perioodilisustabelis 2. perioodis ja VIIIA rühmas. Elektronskeem Ne: +10|2)8). Väärisgaas Füüsikalised omadused Kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit Tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit Värvitu, kuid elektronlampides ja neoonlampides hõõgub punakasoranzilt Heeliumi järel kõige kergem Õhus normaalolukorras 0.0012% Kasutusalad Neoonreklaam Kõrgepingeindikaatorites Liigpingepiirikutes Lainemõõturites Televiisorites Heeliumi ja Neooni kasutatakse heliumneoonlaseris Huvitavat Avastasid William Ramsay ja Morris Travers. Nime kreeka sõnast neos (uus).
Heelium Kristiina Kesküla 10. klass Orissaare Gümnaasium Füüsikalised omadused lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; natuke kergem õhust; st -270ºC; kt -269ºC . Keemilised omadused keemiliselt väärisgaas; ei põle. Leidumine leidub vähesel määral Maa atmosfääris; heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine meditsiinis; õhupallides; süvasukeldumisel; keevitamisel, lõikamisel; jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt heelium avastati Päikeselt; kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) vedel heelium on kõige
Neoon Roger Neoon · Sümbol: Ne · Väärisgaas Kreeka keelest sõnast neos ,,uus" · Eesti keel: Neoon · Ladina keel: Neon · Inglise keel: Neon · Sakasa keel: Neon · Vene keel: H Elemendi levik · Kosmoses 0,001818% · Maakoores puudub Esinemiskujud looduses · Õhus normaalolukorras 0,0012% · Pole teada, kas seda looduses esineb. Omadused · Värvitu · Lõhnatu · Üheaatomiline · Tihedus: 0,9 kg/m3 Üks kergematest väärisgaase · Sulamistemp.: -248,60C · Keemistemp.: -246,080C · Inertne · Hõõgub punakalt oranzilt Kasutamine · Neoonvalgustid, -lambid · Neoonvärvid · Plasmateleri ekraanides · Lasrites · Vaakumtorudes Huvitavat · Toodetakse tööstuslikult vedelal kujul · Väga kallis gaasi ja vedelikuna 55x kallim kui vedel heelium Kasutatud materjalid · Pildid: · https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSX0X8KWHNvPpOaOWt5yjcyEec 4n3V0JBPpySBSs9rBjN2B54RmSw · http:// www.intl-lighttech.com/sites/default/files/images/catalog/Neon_La...
Aatomi tuum on positiivse laenguga.Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
.. 10.04.11 Nimetus ja avastamine... Avastamine Päikeselt: 1868 Jules Janssen ja Joseph Norman Lockyer Uue elemendi nimetus: Päikese kreekakeelse nimetuse järgi (helios päike). Esinemise Maal avastas 1881 itaalia teadlane L. Palmier Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. 1895 eraldas W. Ramsay heeliumi kleveiidist. 10.04.11 Üldine... Heelium (He) on Maal vähelevinud keemiline element. Keemiliselt on He väärisgaas, ühendeid pole siiani veel ühtegi avastatud. He aatomite vahelised tõmbed on nõrgad- keemistemperatuur on kõigist elementidest madalaim. 10.04.11 Isotoobid... Stabiilseid on kaks, massiarvud 3 ja 4 Radioaktiivsematest stabiilseima massiarv 6 Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 on looduses kõige levinum isotoop. Vesinik-1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest
elemendid (näitab A rühmade elementidel, mitu elektroni on aatomi välises elektronkihis) keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik aatommass - täpne aatomi mass (Ar, AMÜ) massiarv - prootonite ja neutronite summa, ühelisteni ümardatud aatommass (A) prooton - positiivse laenguga tuumaosake neutron - laenguta tuumaosake elektron - negatiivse laenguga aatomiosake väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element elektronoktett - 8 elektroni väliskihil katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad
aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3. Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks? 4
annab hapnikuga ühinedes vee, ja andis vesinikule nime. Ka Cavendish sai 1781. aastal vesiniku ja hapniku reageerimisel vett, kuid avaldas tulemused alles pärast Lavoisier'd 1784. aastal. Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" ( mis on tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (mis on tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon. 1771. aastal tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776. aastal võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. 1797. aastal määras Cavendish pöördkaalu abil gravitatsioonikonstandi suuruse ja selle abil arvutas ainult 1% veaga Maa massi
Mis on heelium ? Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2. Heelium (He) on lõhnata ja värvuseta, natuke õhust kergem väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He sulamistemperatuur on -270 kraadi ja keemistemperatuur -269 kraadi. Heelium ei ole põlev, mürgine ega sööbiv. Levimus : Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud
Süsihappegaas on süsiniku stabiilseim oksiid. Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesides, tootes sellest uuesti hapnikku. Samuti kasutatakse süsihappegaasi tulekustutamisel ja erinevates jahutuslahendustes. C 12,01115 Süsinik 4 Heelium Heelium on perioodilisustabelis 1. perioodis ning VIIIA rühmas. Heeliumil on vaid kaks elektroni ning selle aatomnumber on 2. Keemiliselt on helium väärisgaas. Et heeliumi aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on heeliumi keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim ehk siis 268,934 kraadi. Heeliumi tihedus on 0,0001787 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 272,2 kraadi. Heelium on värvusetu ning väga kerge (kergem kui õhk). Kuna Maa atmosfäär praktiliselt heeliumi ei sisalda, siis võetakse kogu meile vajalik heelium heeliumi sisaldavatest looduslikest gaasidest.
· Neuroloogias kasutatakse krüptooni ajust röntgenipiltide tegemiseks. · Krüptooni kasutatakse päästikainena lahendustoruga elektronlampides (nt TFT- ekraanid; TFT LCD = õhukese kiletransistoriga vedelkristallkuvarid) · Krüptooni kasutatakse ka akendes isolatsioonigaasina müra ja soojusülekande vähendamiseks. Ksenoon (Xe) Ksenoon, mille nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast võõras või külaline, on värvitu, raske ja lõhnatu väärisgaas, mida on Maa atmosfääris vaid üks kahekümnemiljondik Kasutusvaldkonnad : Ksenooni kasutatakse mõnda tüüpi ioon- ja eksimeerlaserites. Neid kasutatakse meditsiini-, pooljuht- ja tööstusrakendustes, samuti uurimistöödel. Põhiliselt kasutatakse ksenooni valgustusseadmete tootmisel. Nii naatrium- kui ka elavhõbedalambid, mida kasutatakse laialdaselt välisvalgustuses, nt kiir- ja muudel teedel, on täidetud puhta ksenooniga. Samuti kasutatakse ksenooni: · hõõglampides
ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit. Ksenoon(Xe)- Ksenoon kondenseerub temperatuuril -108°C ja tahkub temperatuuril -112 Celsiuse kraadi. Inimestele mõjub ksenoon narkootiliselt. Radoon(Rn)- Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Ta kondenseerub
Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Järjenumber perioodilisussüsteemis on 14. Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Räni on hapniku järel levinuim element maakoores, moodustades 29,5% maakoore massist. Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga, silaanid, on tugevad redutseerijad. Neoon (Ne) Keemilised omadused Omadustelt on neoon väärisgaas. Ta on praktiliselt inertne. Laboratooriumis on saadud üks ühend fluoriga. Pole teada, kas seda looduses esineb. Füüsikalised omadused Ta kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit ja tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega). Külmutusvõime ruumalaühiku kohta on neoonil vedela heeliumi omast üle 40 korra suurem ja vedela
. 4 Risk.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................6 Mis on radoon? Radoon on mürgine gaas, mis tekib loodusliku radioaktiivse aine lagunemise, näiteks uraani järel. Radoon on värvita, lõhnata, kõrgradioaktiivne, õhust ligi 7,7 korda raskem (1 m3 kaalub 9,96 kg) ja väga mürgine väärisgaas, mis pärineb peamiselt maapinnast, aga ka veest ja ehitusmaterjalidest. Inimesed üldiselt teavad radioaktiivsuse halvast mõjust tervisele, kuid ekslikult arvavad, et oht tekib ainult kuskil tööstuses (n tuumaelektrijaam) õnnetuse tagajärjel lekkinud radioaktiivse aine tõttu. Tegelikult moodustub tehislikest radioaktiivsetest allikatest (meditsiin, tööstused jms) saadav kiirgus doos ainult 2% kogu kiirgusest, mida inimene eluea jooksul saab
Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. NB! Räniühendite üleküllus keskkonnas, eriti tolmuna, põhjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja asbestoos! Neoon (Ne) Keemiline element Neoon on keemiliste elementide perioodilisussüsteemitabelis VIIIA rühmas ja 2.perioodis, väärisgaas. Neooni järjenumber on 10, aatommass 20,18 amü. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 20, 21 ja 22. Neoon kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit ja tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega). Külmutusvõime ruumalaühiku kohta on neoonil vedela heeliumi omast üle 40 korra suurem ja vedela vesiniku omast kolm korda suurem.
2 võrdne perioodi järjenumbriga. Keemiliste elementide arvu järgi perioodis nimetatakse esimest kolme perioodi lühikesteks ehk väikesteks perioodideks, 4-7 perioodi pikkadeks ehk suurteks perioodideks. Kõik perioodid, väljaarvatud esimene, algavad metallidega, edasi tulevad mittemetallid ja iga perioodi viimane element on väärisgaas. Iga perioodi piirides muutuvad järk-järgult elementide keemilised omadused koos aatommassi suurenemisega (vasakult paremale): metalliline iseloom kahaneb, mittemetallilised omadused aga tugevnevad. Rühm on sarnaste omadustega keemiliste elementidega vertikaalne rida. Tabelis üksteise alla sattunud elemendid moodustavad elementide rühma. Et elementide keemilised omadused sõltuvad ennekõike välisest elektronkihist, kuuluvad ühte rühma sarnaste keemiliste omadustega elemendid
Teda on võrreldud plaatinaga, sest nad on peaaegu, et sama vastupidavad metallid. Nemad suudavad vastupidada lahjendatud väävelhappele, soolhappele lisaks ka gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele, siiski on titaan lahustuv kontsentreeritud hapetes. Titaani pole võimalik sulatada keskkonnas, kus on õhku, kuna ta jõuab enne ära põleda, kui ta saavutab oma sulamis temperatuuri. Seetõttu sulatatakse titaani näiteks argoonis, mis on omadustelt väärisgaas või vaakumis. Titaaniga on võimalik luua kõrge vaakumiga süsteema, kuna ta on väga töökindel. 2.2. Titaani füüsikalised omadused Puhas titaan pole väga tugev, kuid vähesel määral hapnikku või lämmastikku teeb ta vägagi tugevaks. Ta on võrdlemisi kerge metall teiste metallide seas, lisaks on ta tuntud oma tugevuse ja kaalu suhte poolest. Titaani ja tema sulameid peetakse üheks tugevaimateks metallideks maailmas
7 8 U 9 M 1. vedeliku voolamise takistuse (vedeliku "venivuse") näitaja 2. NaNO3 ehk tsiili .................... 3. üks väheseid aroomiaineid, mis on puhas keemiline ühend 4. ............. sool ehk Na2SO4*10H2O 5. keskkond, mille pH = 3, on ................. 6. anorgaaniliste ühendite klass 7. kõige kergem väärisgaas 8. süsiniku allotroop, mis koosneb kerakujulistest molekulidest 9. maavara, mis sisaldab süsinikuühendeid Vastused: 1.viskoossus 2. salpeeter 3. vanill 4. glaubri 5. happeline 6. oksiidid 7. heelium 8. vingugaas 9. teemant Viited http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Vanadium http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://www.lenntech.com/periodic/elemen ts/v.htm http://translate.google.ee/translate
· Kas teatsite et õhus on heeliumi, krüptooni, mõned teised aga neid on · Sir William Ramsay ja peale põhi koostis osade vesinuku, ksenooni, väga vähe. M.W Tarves avastasid ka 1% ulatuse: neooni, randooni ja CO2 ja veel krüptooni · Krüptoon avastati · Elemendi, ühendite täitegaas, lainepikkuse · Krüptoon on väärisgaas Suurbritannias, Londonis kasutusalad tänapäeval: etalon , UV laserid, UV (vananenud nimetusega aastal 1898. päevavalguslambid, laseri spektrijoone abil on inertgaas). välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt:
Orbitaalide tähistused ja orbitaalide arvud: a. sorbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e) kerakujuline b. porbitaalid: 3 tk (mahub 6 e) hantlikujulised (ruumiline kaheksa) c. dorbitaalid: 5 tk (10 e) d. forbitaalid: 7 tk (14 e) Ühesugused orbitaalid moodustavad vastava alakihi. 6. Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist (metall, mittemetall, väärisgaas ehk inertgaas, redutseerija, oksüdeerija, siirdemetallid, elektronvalemid, ruutskeemid) aatomnumber = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv aatommass ~ massiarv (A) = tuumaosakeste arv (prootonid+neutronid) perioodi number = elektronkihtide arv A rühma number = väliskihi elektronide arv Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu ja seetõttu massiarvu poolest. Rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule:
Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!. Maa uraanirikas, ja peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Omadustelt on radoon väärisgaas. Leidub kõikjal meie ümber pinnases. Suures koguses inimese tervisele negatiivne põhjustab rakumutatsioone ehk kasvajaid (kopsuvähk) Konsentratsioon sõltub: ventilatsioon,tuul,temp erinevused,niiskus, hoone vundamendi kvaliteet. PINNAS Pinnase tahke osa koosneb mineraalsest ja osgaanilisest (turvas, huumus) osast. Olulisem on pinase orgaanilise aine hulga määramine kui mineraalse. Kuna orgaaniline määrab ära pinnase veejuhtuvuse ja plastilisuse. Pinnase uurimine:
137)Poolmetallid- lihtained, milledel on nii metallile kui ka mittemetallile iseloomulikke omadusi 138) Amfoteerne hüdroksiid(oksiid)- hüdroksiid (oksiid), millel on nii happelised kui ka aluselised omadused 139) Metallide pingerida- metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 140) Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Näiteks puasest ja pruunist rauamaagist (Fe2O3) toodetakse rauda 141)Väärisgaas- VIIIA rühma elemendid 142) Neutraalne oksiid- oksiid, millel puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused, talle ei vasta hape ega alus. Näiteks CO 143) Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. 144) Isotoobid- erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest) 145)Molaarne kontsentratsioon- lahusutnud aine moolide arv 1 liitris lahuses. Tähistatakse c, ühikuks mol/dm3 145) Mahuprotsent- lahustunud aine maht 1000 mahuosas lahuses
spinnkvantarvuga elektronidega. Kui üht tüüpi orbitaalid on ühe elektroniga täidetud, hakkab nendele lisanduma teine, vastupidise spinniga elektron. Elektronkihtide (orbitaalide) täitumise järjekord on kujutatud järgmisel skeemil: Elektronkonfiguratsioonide esitamiseks kasutatakse järgmisi kujutusviise (hapniku aatomi näitel): Elektronvalem: Lõpuni täidetud elektronkihte tähistatakse sageli lihtsuse mõttes vastava perioodi viimase elemendi (milleks on väärisgaas) sümboliga, mis pannakse nurksulgudesse: Orbitaaldiagramm: Kahte samal ruumiorbitaalil paiknevat (erineva spinniga) elektroni nim. elektronipaariks. Elektronipaari kuuluvaid elektrone nim. paardunud elektronideks. Ruumiorbitaalil paiknevat üksikut elektroni nim. paardumata elektroniks. Orbitaalienergia diagramm: Elektronid aatomis. Molekulide kuju. Lewise sümbolid Aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi
Periood moodustavad tabelis samas reas kõrvuti asuvad elemendid. Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Rühm moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid. Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11
Iooniline side – tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele Ioonide elektronkonfiguratsioon – esimesena antakse ära väliskihi s- elektronis, seejärel osa d-elektronidest. Nt Fe:[Ar]4s23d6 -> Fe3+: [Ar]3d5 Kovalentne side – moodustub, kui aatomid jagavad ühist elektronpaari. Võivad jagada ka kahte või kolme elektronpaari, moodustades vastavalt kaksik- või kolmiksidemeid Ioonide elektronkonfiguratsioonid. Nt Alumiinium Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p1 Lähim väärisgaas: neoon Moodustuv katioon: Al3+, elektronkonfiguratsioon [Ne] Nt väävel Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p4 Lähim väärisgaas: argon Moodustuv anion: S2-, elektronkonfiguratsioon [Ne]3s23p6 ehk [Ar] Sideme elektronipaar – paarm, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühle aatomile Valents – sidemete arv, mida aatom moodustab Resonants. osade ühendite struktuuri ei saa esitada ühe Lewise struktuurivalemiga
Üksteise ligidal paiknevad jäsemed Võime panna loodusressursid enda kasuks tööle Radoon (omadused, ohtlikkus, probleem) -on keemiline element järjekorranumbriga 86. Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 222, mille poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Radoon 222 tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel. Olulised radooni isotoobid on ka toroon massiarvuga 220 ja aktinoon massiarvuga 219. Omadustelt on radoon väärisgaas. See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas. Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas. Kõikjal arenenud riikides on kehtestatud radooni piirsisalduse normid hoonetes.
- Asbest- kiuliste silikaatide hulka kuuluv mineraal. Probleemid tekivad asbesti sisaldavate materjalide purunemisel, lagunemisel kui asbestikiud võivad sattuda õhku. Kuna asbesti kiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. · Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteaine: - Radoon- lõhnatu, maitsetu, värvusetu radioaktiivne väärisgaas, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites. Siseõhku tungib radioon enamasti hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ja ehitumaterjalides. Seotuna õhus leiduvate tahkete osakestega satuvad radiooni tütarisotoobid hingamisteedesse ja võivad põhjustada kopsuvähki ja leukeemiat. - Osoon- siseruumides on peamisteks osooniallikateks kontoritehnika(printerid, laserprinterid) ja mõned valgusti tüübid
Doosi ühik siivert Sv Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus- mSv/h Ioniseeriv kiirgus Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist, elundist , koest Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast keskkonnast Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest, toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest Sissehingatav õhk- radoon (Rn) Ioniseeriv kiirgus Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop, värvuseta, äärmiselt mürgine gaas Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi
Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele
Mõju tervisele. asbestikiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. Otsene äge asbesti toime põhjustab nahaärritust, kuid palju tõsisemad on pikaajalised tagajärjed, nagu kopsuvähk ja asbestoos. Asbestile lisab ohtlikkust aine kumuleerumine. Haigus areneb ka pärast seda, kui kokkupuude asbestitolmuga on lõppenud. Radoon- lõhnatu, maitsetu ja värvusetu radioaktiivne väärisgaas, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites. See on üks vaheprodukt uraani lagunemisel ja muutumisel pliiks. Siseõhku tungib radoon enamasti hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Mõju tervisele Seotuna õhus leiduvate tahkete osakestega satuvad radooni tütarisotoobid hingamisteedesse ning võivad põhjustada kopsuvähki ja leukeemiat. Suitsetajate risk haigestuda vähki on 20 korda suurem kui mittesuitsetajatel, kuna
Aufbau (saksa keeles ,,ülesehitamine") on kujuteldav protsess, mille käigus liidetakse aatomi tuumale ükshaaval prootoneid ning vajalikul arvul neutroneid ning jälgitakse, millisele orbitaalile paigutuks sellisel juhul järjekordne elektron (põhiolekus). Vastavalt sellele, millisele orbitaalile paigutub viimane elektron, eristatakse s-, p-, d- ja f- elemente. Lõpuni täidetud elektronkihte tähistatakse sageli lihtsuse mõttes vastava perioodi viimase elemendi (milleks on väärisgaas) sümboliga, mis pannakse nurksulgudesse: d- ja f-alakihtide täitumisel esineb mitmeid "aufbau" reeglitest kõrvalekaldumisi (vt Cu, Cr), mida põhjendatakse orbitaalide energiate lähedusega ning elektronide omavahelise tõukumisega. Aatomite elektronkonfiguratsioonid Elektronid kõigis aatomites peale vesiniku omade liiguvad üheaegselt nii tuuma kui ka teiste elektronide põhjustatud elektromagnetväljades. See mõjutab nii orbitaalide kuju kui energiat.
annaabi.ee 
