Värvusaisting Värvusaistingud Värvusaistingud on subjektiivsed. Aistingud on erinevad. Tekkemehhanism on lõplikult lahendamata. Silmas 3 pigmenti. Kõrvalekaldumised normaalsest värvunägemisest. Värvipimedus Täielik värvipimedus: must, valge, hall Osaline värvipimedus: (Daltonism) ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. J.Dalton 1974. a. Värvipimedust tehakse kindlaks kindlate tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks Silma värvitundlikkus Kõige tugavama aistingu annab roheline valgus. Väheneb punases kui voiletses piirkonnas. Loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Putukad ei näe punast valgust. Inimsilma valgustundlikkuse v olenevus valguse lainepikkusest Kasutatud materjal Henn Voolaid ,,Füüsika X...
Värvusaisting Värvusaistingud on subjektiivsed, s.t. erinevad inimesed võivad värvusi tajuda erinevalt. Kuid ka ühel inimesel võivad tekkida erinevad aistingud, kui vaadata õhte ja sama objekti erinevais olukordades. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. Arvatakse, et silmas on 3 pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Paraku ei ole neid pigmente veel keemiliselt eraldatud. Kuid leidub inimesi, kellel esineb kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest. Täieliku värvipimeduse puhul näib kogu maailm must-valge fotona, kus kõik on kas must, valge või hall. Niisugust värvipimedust esineb väga harva. Osalist värvipimedust esineb sagedamini meestel (umbes 8%), vähem naistel (0,5%). Peamiselt ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. Selle häda alla kannatajad näevad kõiki värvusi kahes värvitoonis:kollakas sinakas. Punarohelist värvipimedust nimetataks eka daltonismi...
lainepikkus ning leviala. Laine lõikumist ajaühikus näitab kiirus, mis on aeglasem. Millist valgust nimetatakse nähtavaks valguseks? Elektromagnetlainet, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm lühemaid ja pikemaid laineid inimesed ei näe. Millest koosneb valge valgus? Kes, millal ja kuidas selle avastas? Valge värvus koosneb kõikidest teistest värvidest. Selle avastas Isac Newton 17. sajandil, sest ta lahutas valguse prisma abil spektris. Mida tähendab lause: ,,Värvusaistingud on suhtelised"? Et iga inimene näeb värve erinevalt, kuid ka ühel inimeles võivad tekkida erinevad aistingud, kui vaadata ühte ja sama objekti erinevaid olukordades.
seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2.Milliseid võimalusi on veel erinevat värvi valguste segamiseks peale valgusfi ltrite ja valge ekraani kasutamise? Värvuste segamiseks kasutatakse kettaid, mille erinevad sektorid on eri värvi. Kui selline ketas pöörlema panna, siis värvusaistingud meie silmas liituvad ja tekib mulje värvuste liitumisest. Sama võtet saab realiseerida veel mitmel viisil. Näiteks värvida märkmiku lehed eri värvidega ja siis lehti kiiresti libistada või panna erivärvi külgedega ketas pöörlema ketta tasandis asuva sümmeetriatelje ümber. 3.. Miks on sõjaväelase välimunder rohelise- ja pruunilaiguline? Sellised mundrid peegeldavad samu värvusi, mida suvise looduse objektidki ja see teeb sõduri loodusliku fooni taustal raskemini märgatavaks
muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Inimsilm suudab eristada erinevaid värvitoone kui lainepikkus erineb vaid 5 nm võrra. 4. Kui segada kokku punast, sinist ja rohelist õlivärvi saame musta, miks? Õlivärvid ei segune vaid kihistuvad üksteise peale ning paistavad mustad. 5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. 6. Milleks ja kus kasutatakse infra- ja ultravalgust? Infravalgust soojuskiirgusena, värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusravis, laserites, sõjanduses. Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained
(vaakumis c = 3·108 m/s), lainefaas E, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel ning valguse intensiivsus I, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid, mida inimesed tajuvad erinevalt. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine, mida omavahel erinevas vahekorras segades on võimalik saada erinevaid värvusi (valge saab suhtega 1:4,6:0,06, musta 1:1:1). Värvusaistingud on subjektiivsed. Arvatakse, et silmas on kolm pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Leidub ka kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest, nagu näiteks täielik värvipimedus või osaline värvipimedus. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. Infravalgust e. soojuskiirgust (valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid) kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu
Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse kolvikeste abil (värvitaju). Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised - nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus)
Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (ainult kolvikesed) toimub OTSENE EHK TSENTRAALNE NÄGEMINE, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub PERIFEERNE NÄGEMINE; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse KOLVIKESTE abil. Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised – nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt, küllasduselt ja heleduselt. Kuulmine - Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel (akustika) ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja
Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. 4 Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse kolvikeste abil (värvitaju). Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised - nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt (oleneb valguslainete pikkusest), küllastuselt (oleneb valguslainete puhtusest) ja heleduselt (oleneb valguse energiast). Perifeersel nägemisel või väga nõrga valguse korral on kõik värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus)
1 seki loetakse valestardiks, sest pole leitud nii kiiresti reageerivat inimest veel maailmas. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas: · adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a.) - · sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · järelefektid, järelkujundid (negatiivne, kromaatiline)- vastandvärvid, see valge täpi vaatamine, pilgu viimine mustale täpile, tekib ,,kujund" ümber · assimilatsioon (ühtlustumine) · sünesteesia · värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastatus, soojad/külmad värvid) 12 TAJU Esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne kujund. Aistingute põhjal loob taju meile tervikliku pildi maailmas. Lisaks füüsilisele tervikule tuleb juurde ka asjade tähendus
2-0.5 sek) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne)
Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste funktsioon) toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse kolvikeste abil. Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised nt. punane, kollane, roheline ja sinine; viimased erinevad värvustoonilt, küllasduselt ja heleduselt. Kuulmine - Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel (akustika) ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja