lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul : tuul), osalise kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks (joosta : soost ta). ristriim vt riim. rõhk foneetiliselt esiletoodud silp sõnas või sõna lauses. Värsis määrab rõhk värsimõõdu ja rütmi. rõhuline värsisüsteem ka aktsentueeriv, tooniline värsisüsteem . Rõhuline värsisüsteem põhineb loomulike sõnarõhkude ühesugusel esinemisel värsis, arvestamata silpide arvu. Rõhuline värsisüsteem hakkas eesti luules kodunema 19 sajandi lõpus. Näiteks: Oh s´õbrad, ei l´ase ma ´öelda, et ´oleks nii h´aige m´a. Ja ´et ma t´erve ´oleks ma s´eda ei ´ütlegi k´a. (Juhan Liiv.) rõhulissilbiline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem.
värsis. Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Sonett jaguneb kaheks osaks: oktett koosneb 8 värsireast oktetid jagunevad veel kaheks nelikvärsiks (katrään) sekstett koosneb 6 värsireast sekstetid jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks) Soneti erinevad vormid: · Itaalia sonett e Petrarca sonett (klassikaline vorm) värsisüsteem: 4+4+3+3 riimipaigutus: abab. abab. cdc.dcd. abab. abab. cde. cde. abba. abba. cdc. dcd. abba. abba. cde. cde. nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur · Prantsuse sonett e Ronsardi sonett värsisüsteem: 4+4+3+3 riimipaigutus: abba. abba. ccd. eed. abba. abba. ccd. ede. Nt: M. Under, A. Allikas, K. Kangur
Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis.
Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. (9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. (10) värssdraama värsivormiline draama 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastuse alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp
kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses Peterson, Kreutzwald RAHVALUULE sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus Rahvaluule jaguneb: a) Rahvalaulud b) Rahvajutus c) Väikevormid Rahvaluule tunnused a) Rõhuline ja rõhuta värsisüsteem b) Parallelism (sama mõte teiste sõnadega) c) Algriim (algustähe kordus) Rahvajutud jagunevad a) Muinasjutud algul võidutseb kurjus, ent õnnelik lõpp; õpetlik eesmärk. b) Muistendid selgitatakse ümbritsevat maailma, põhjendatakse tegelikkust. c) Naljandid Lühivormid jagunevad a) Mõistatused - äraarvamismängud b) Vanasõnad - rahvatarkused c) Kõnekäänud piltlikud väjendid
Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus - meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus) saame rääkide meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest -värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem) rütmi algüksus on üks silp -rütmi korrastusalused: silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles). rütmi korrastus sõltub keelest
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830
(10) värssdraama värsivormiline draama jne 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu
B S L R E T I D E T U I E S S I R B N O T A A E N 1. Lonkav jamb ehk ... 2. Sappho sünnikoht 3. Rõhuliste ja rõhutute silpide vaheldumine luuletuses on ... 4. Silpidel põhinev värsisüsteem 5. Jumalate auks pühendatud laul 6. Monoodiline laulik (nimi) 7. 26.täht tähestikus 8. Homerose eeposte sündmuste tegevuspaik 9. Linnriik Vanas-Kreekas 10. Luuletuse salm 11. Sophoklese näidend 12. Hauakiri 13. Täishääliku kordus ühe värsirea ulatuses esimese silbi piires 14. Esinäitleja vanakreeka teatris 15. Dramaatika liik 16. Kuninga nimi näidendis "Kuningas Oidipus" 17. Värsimõõdusüsteem, mida Homerose eepostes kasutatakse 18. Kaunistav täiendsõna ehk ........ 19
Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik. Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik. Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5. Luuleuuendused Saksamaal. Silbirõhuline värsisüsteem. 17. saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6. Paul Flemingi seos Revaliga. Ta elas aasta Eestis, Revalis ja kirjutas siin armastuslaule. Ta oli peaaegu linnaarst ning armastatud külaline Tallinnas. 7. Barokkdraama suurmeistrite Molina ja Calderoni peateosed ja Calderoni loomingut läbivad jooned. Tirso de Molina:
silpidega aga värsilangused. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. a. Silprõhulistes mõõtudes on kirjutatud valdav osa eesti kunstluulest. Sellele järgnevad vabavärss ja rõhulised värsimõõdud. 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). a. Vabavärss i. Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu ii. Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete
Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.)
Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tavaliselt silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) Värsisüsteem - ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus Meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest Värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp, sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu, sh teesis
) Mõlemas teoses on juttu lihtrahvast ning suhtumine on positiivne. Tõsised tragöödiad- ,,Boris Godunov"- Tegevus toimub 16-17 sajandivahetusel. Godunov sai mõrva abil troonile. Tark, aga ei leia oma rahvaga kontakti ja rahvas pöördub ta vastu. Värssmuinasjutud ,,Tsaar Saltaanist" ja ,,Kalurist ja kuldkalakesest" mõlemal on kujundlik keel, seiklusrikkad, humoorikad. VÄRSSROMAAN ,,Jevgeni Onegin" - Puskini värsisüsteem : 9A, 8B, 9A, 8B, 9A, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B, 9A, 8B, 8B. Loodud spetsiaalselt ,,Jevgeni Onegini" jaoks. Lenski kutsus Onegini duellile, sest Onegin tantsis kolm tantsu Olgaga, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et nad on koos. Lenski valetas ka Oneginile selle kohta, et tuleb suur ball, Onegin arvas, et ta läheb väikesele istumisele. Onegini lõpp on lõpetamata, sest Onegin ei tea mis temast edasi saab ja Puskin oli Onegini sõber. Tegevusaeg on 19
sõnaga Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red Amfibrahh: U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise sõnaga Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine Rõhuline värsisüsteem Rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest. Värsilanguste arv aga muutlik, seetõttu korrastatud värsijalgu ei teki. Vabavärss Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga. Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine.
f) Värsi lõpus võib rõhuta silp ka puududa või üle olla g) Värsimõõdud koosnevad üht või mitut tüüpi värsijalgadest liht- või liitmõõtudest. h) Meetrumi muudatustega elavdatakse rütmipilti ja tõstetakse esile mis on loomulik i) Värsimõõt kajastab värsi, salmi või luuletuse kui terviku rütmi (mitte üksiksõnade oma) -> sõnapiirid ei lange tihti värsijala piiridega ühte. · Rõhuline värsisüsteem a) Rõhulised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguse silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. · Vabavärss a) Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu (ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud), on tegu vabavärsiga.
luuletaja oma [10]. 2. Varasem looming ,,Palavik" Heiti Talviku esimene luulekogu nimega ,,Palavik" anti välja ,,Kammisseppade" sõpruskondliku kirjastuse poolt 1934. aastal. Oma luules võttis ta eeskuju oma lemmik autoritelt, kelleks olid: Ch. Baudelaire, H. Heine, R.M. Rilke ja tema vaieldamatu lemmik F. Dostojevski. Tema luule on klassikaline ja kindlajooneline. Seda iseloomustavad range ja puhas vorm, silbilis-rõhuline värsisüsteem, neljarealine stroof, jambiline meetrum ning poeetiliste piltide täpsed ja selged kontuurid. Talvik vältis ebaloomulikku sõnastust ja kulunud riimsõnu. Tema luules olid puhtad riimid.Või kui riimid olidki ,,kulunud", siis Talvik oskas neisse uue elu sisse puhuda. Ta kasutas ka julgeid võrdluseid. Talviku esikkogus on kaks meeleolulist põhikihistust. Väiksem osa luuletusi esindab kujutuspiltidelt ja vaimult vanamoelist romantikat ja noorukinukrust. Sellised
Iga tsükkel (jalg) annab värsijalale numbrilise väärtuse. Nt: / / / on neliktrohheus, sest ta koosneb neljast tsüklist. 1. 2. 3. 4. Type to enter text Tsüklit (jalga) loetakse ka siis, kui see jääb poolikuks, aga see poolik sisaldab endas rõhulist silpi. Nt: ///" on nelikdaktül, aga 1. 2. 3. 4. / / / / / on viisikjamb 1. 2. 3. 4. 5. x --> rõhuline silp puudub! kaksik-! kolmik-! nelik-! ! viisik- ! kuuik-!! seitsmik- Rõhuline värsisüsteem RÕHULISED ehk aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste siliarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. Siiski võib rõhulisi mõõte vastavalt kallakule nimetada trohheuse-, jambi-, daktüli-, amfibrahhi- või anapesti- laadseteks. (x-värsirõhuline y- värsirõhutu silp) ! ! ! ! ! ! ! 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
saksa ja lõpuks prantsuse keel. Peeter I ajal ülistati mõistust. Kui prantsuse keel oli aadlike keeleks, jõudis prantsuse klassitsism ka Venemaale. Ülistas mõistust, mis tuleb usu asemele. Kiriku asemele riik. Hakati taashindama Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti. Reeglistati kirjandust. Kolme ühtsuse reegel: aeg, koht, tegevus. 18. sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele. Tõi kirjandusse poliitilise oodi, vene värsisüsteem. 18. saj keskel jõuavad kohale valgustusideed - ülim väärtus valgustatud inimene. Uued ideed mõjutavad teatrit, kangelaseks sai lihtinimene. Proosas esikohal romaan, näitekirjanduses komöödia, luules tundelisus (sentimentalism), nt tuntuim Karamzini "Vaene Liisa". 2. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs Teos, mida Puskin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta. Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne, eriti daamide osas
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
osutav millelegi või annab põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- Värsisüsteem, mis ei allu kindlatele rütmituspõhimõtetele, ei riimu. Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi naeruvääristades ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Eesti kirjanduses Jakob Tamm (1861 -1907), Mart Raud (1903 -1980) Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta.
Eesti keele kõnetakt koosneb 13 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud suprasegmentaalsed e prosoodianähtused (kreeka prosodia juurdelaulmine, laulurõhk) rõhk kvantiteet kõnemeloodia Kõnetakt on tegelik hääldamisüksus hääldamisel kooskõlastatakse kõneorganite tegevust kõnetakti piires. Rõhuliste ja rõhutute (nõrgarõhuliste) silpide vaheldumine loob kõne rütmi (mis on ka nt rahvalaulude rütmi alus). Rahvalaulu värsisüsteem põhineb kõnetaktide oskuslikul vaheldamisel. Kolmandavälteline sõna saab moodustada omaette kõnetakti, nt suur pikk poiss. Lühike lahtine silp ei saa olla omaette kõnetaktiks, talle peab järgnema rõhuta silp. Seetõttu pole ka esmavältelised sõnad kunagi 1-silbilised. Sama kehtib ka teisevälteliste sõnade kohta, nt Vaga vesi, sügav põhi .. Sööge, langud, jooge, langud .. Kirjapildis 1-vokaalsed ühesilbilised ülilühikesed sõnad (ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, no, va,
Mis tingib muutusi regilalutraditsioonis? 1. Regilaul on põlluharijate ja karjakasvatajate traditsioon: o Paiksust (põlvest-põlve samal maa-alal elamist ja põldude harimist) o Põlvkondade side o Viljakusvajadust NB: sõltumine loodusest ja viljakusest - Puuduvad kangelaslaulud - Peamiselt naistelaulud o kodusfäär o Naiste vaatepunkt - Suuline kultuur/paikne kultuur 4. oktoober Rahvalaul Värsisüsteem joonestub Põhja-Eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad (loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga kuldnaiselauluga). Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus. Lõuna-Eesti lauludes domineerib improvisatsioon. Laulikul on sõnum
Inimeste eluviis oli liikuvam ning kõnepruuk mõjutatud rohkem kirjakeelest, seetõttu on uuemates lauludes vähem kohalikke erijooni. 12.2. TekstUuemates lauludes on kesksel kohal tegevuse kujutamine. Laule tekkis (tõlgiti, mõeldi välja) ohtrasti juurde, kuid vähenes teksti improviseerimine vahetult esituse ajal. Teksti vormi (nt riimi puhtust) ei peetud eriti oluliseks. Keerukamaks muutusid viisid. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim, salmid ja silbilis-rõhuline värsisüsteem. · Laulu ülesehituse aluseks on lõppriimi abil seotud värsipaarid. Lõppriim on värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega (vt näidet allpool `vaevad-kaevad'). Sageli ei ole riimid päris korralikud (sõnades `kurvastust-armastust' `raal-sääl', `mühiseb-haljendab' on üksnes kaudselt sarnased). · Värsiread on rühmitatud salmidesse, mis koosnevad tavaliselt neljast värsireast (on ka kahe-, kolmerealisi jm ehitusega salme).
Peateemadeks õnnetu armastus ja koledad kuritööd. Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel oli suur osakaal ka kirjalikul meediumil - laule kirjutati üksteiselt laulukladedesse ja seda tänapäevani. Põhilised muutused uuemas laulutrditsioonis regilauluga võrreldes: 1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9
seebiooperid. Peateemadeks õnnetu armastus ja koledad kuritööd. Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel oli suur osakaal ka kirjalikul meediumil - laule kirjutati üksteiselt laulukladedesse ja seda tänapäevani. Põhilised muutused uuemas laulutrditsioonis regilauluga võrreldes: 1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10
Prantsusmaal see aga õige pea hüljati, Hispaanias romansivorm järjest süvenes ja laienes läbi kogu renessansi, kuldajastu, kuni 20. Sajandini välja. Garcia Lorcal on terve tsükkel: ,,Romancero gitano". Ajalooliselt hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse ju lauldi. 10. sajandil hakati kasutama esmakordselt stroofi (koosnes viiest värsireast). Stroof on luuletuse üksus, kus on oma kindel värsisüsteem, korrapära. Paarisvärsse ei loeta tegelikult stroofideks. Nelikvärsid on meie jaoks salmid. Igasugune stroof võib olla salm. Araabia luuletaja, kellele omistatakse esmakordne stroofi kasutus, on Muccadam ben-Muafa, Cordoba luuletaja. Stroof levis eelkõige Andaluusias, sest seal oligi peamine araablaste ala. Stroofi vorm: ___a ___a ___b ___b ___a Laul minu Cidist (Cantar de mio Cid) Võib lugeda hispaania (hispaaniakeelse) kirjanduse alusteoseks
eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja partei diktatuuri. Pärast II ms levis suund mõistagi ka Eestisse. Eestis viljelesid sotsrealismi näiteks A. Jakobson, J.Smuul. Nende loominguvabadus oli piiratud, iga vabamgi mõte suruti maha. Selle aja kirjanikud olid mõjutatud rangest reziimist ning tänapäeval tunduvad paljud nende ideed vastuolulised. Näiteks Juhan Smuul oli väga nõukogudemeelne, mis on paljudele solvav. Vabavärss on värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmitus puudub. Varem viljeles seda Peterson, ka Haava, Suits. 60-ndatel hakati Eesti NSV-s luulet uuendama ning vabavärsi eest võitlema Krossiga eesotsas. Autori vabaduse-sõnub kulmineerus kogus ,,Kivist viiulod" (1964), mis poetiseeris tollast kommunismi-ehitamise kampaaniat modernistlikul viisil. Eeskuju võeti saksa padukommunistist Brechtist. Kross ei olnud loomulikult nõukoguliku
Äkki võimalik tüpoloogia tekitada? Kolm võimalust, kuidas Üdi kirjutab, ka neljas, aga see on segajuhtumid. 1. Üdilikkuse tuum: iroonia, mäng, enesetühistamine 2. Lorilaululisem. Narratiiv tuleb sisse. 3. Tähendamissõnad - tekstid kus võiks tunduda, et ahel päris samamoodi ei toimu, meile öeldakse mitte. Oleks sõnumiluule. Ei pruugi aru saada, mis see sõnum on. Tekst võibki olla ühemõtteline. "Proosa" Silbilisrõhuline värsisüsteem. Ongi proosa, riime siin ei leidu. Tulevad järsud lühikesed laused vahele. Enesekommentaar, peegeldab kirjutaja iseennast, samas on iseendaks olemine sassi aetud. Võiks olla üdilik. Juhan Viiding Jüri Üdist. Luulekogud "Elulootus" "Tänan ja palun". Jüri Üdi luules surmamotiivi rohkem kui Viidingu omas. Kirjutamistempo väheneb Viidingu puhul, kirjutab enam-vöhem elu lõpuni. MIlles muutused? Üks olulisemaid muutusi: iroonia ei
kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus. Koostati pühakute elulugusid, kirjutati legende imetegudest,
annaabi.ee 
