’’MOEST VÄLJAS’’ Dokumentaalfilm, mis kajastab moedisainer Reet Ausi ja tema abitsioonikat maailma muutmise plaani. Filmimine toimus viie aasta vältel, Tallinnast läbi Euroopa moelavade kuni jõuatakse rõivaste masstootmise keskmesse Bangladeshi. Ta on täielikult selle vastu, et toodetakse mürgiseid rõivaid. Kõigepealt hakkab ta uurima Zara teksapükste teekonda enne poeriiulitele jõudmist. Tema tahab seda muuta, ta põhiplaaniks on upcycling. Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt tööstuse keskkonnamõju. Ta otsib võimalusi rakendada upcycling meetodit moetööstuses. Mina arvan, et tema idee on võrdlemisi väga hea ning uskumatu, et ta suutis nii suurelt asja ette võtta ja asja ka lõpule viia, et kollektsioon valmis teha. Enne selle filmi vaatamist ei olnud mul õrna aimugi, kes on Reet Aus...
Mängud a) Sportmängudele juurdeviiv liikusmismäng Eesmärk: Jooksmisega saab terve keha soojaks ja keerutamisega saab ka enda puusad soojaks. Vanus: 2-3 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Õhupallid, nöör Tunni osa: Sissejuhatav Mängu kirjeldus: Kõikidel õpilastel on selja taha kinnitatud õhupall. Mängijad peavad lõhkuma kaaslase õhupalli ära, aga samas enda õhupalli kaitsma. Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest. Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grup...
Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja
NIMED MARMORTAHVLIL 1. Film on Vabadussõjast 2. Eesti eest väljas, et võõras võim Eestit ei vallutaks. Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus:
Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16
PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahvavarasid varastada ja maad rüüstata. 1.1. Liivimaa ristisõda 13. sajandil algas Liivimaa ristisõda, mida toetasid Rooma paavstid ja katoliku kirik. Selle käigus vallutati Liivimaa saksa-rooma keisririigi poolt ja rahvas orjastati baltisaksa mõisnike
Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste
Inimene ja tänapäeva suurlinn Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib
Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume proovinud enne 18. eluaastat ning 21. eluaastaks on potentsiaalsed tarbijad narkootikumide sagedased kasutajad. Parker samuti nendib, et lisaks deviantsetele ja narkomaaniaga seotud tarbijate
Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja tugevuseks nim elektriväljas pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade
Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on polaarsed ja hakkavad laine elektrivälja taktis võnkuma. See võnkeenergia muutub soojuseks ja kuumutab toitu. Ahi ise ei kuumene, vaid töötab elektri abil. Vanemate gaasipliitide süütamiseks tuleb appi võtta tikk. Kui tikk süüdata, siis tiku ja tikutoosi vahel toimub nii suur hõõrdumine, et selle temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Kui väljas on temperatuur madalam kui toas ja köögis keedetakse vett, siis on õhku läinud väga palju veeauru. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad ära keeta, siis muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia ning ka kiirus. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale selle kasutamist tilkuma. Vesi tilgub seetõttu, et kuna ta on vedelik ja temas esineb ka pindpinevusjõud.
aurukatlast selles külas. Hobuseid nimetati teoses püha loomadeks: ,, Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele.". Mats Aniluige arvates oleks pidanud hobuseid rohkem hoidma kui inimesi, sest hobused ei saa kaevata. Vilja nimetati teoses talu õnnistuseks ja rikkuseks. Külaelanike töökusest ja talutöö olulisusest annab mõista lause: ,,Karl pole muidugi kekstu, aga siin, taluinimeste keskel, kus kõik rügavad, kas või veri küünte alt väljas, jätab ta natukene kummalise mulje küll.". Lihtsate eesti nimede väärtustamist tõestab autori lause Jüri Aniluige nime kohta: ,,Tal on lihtne nimi, mitte mõni antvärklik Rinaldo-Augustin-Friedrich, missuguseid tollal küllalt leidus ja mis läheb suus puntrasse nagu sopiline kahevakane viljakott oskamatu nõeluja käes.". Autor annab mõista, et talutoit on kõikse õigem toit Jürit kirjeldades: ,, Ta on söönud tugevat talutoitu ja joonud hapupiima peale.".
Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud peab silindri töökäike olema viis, juhul kui vahepeal ei vajutata stoppi, ning seejärel peab silinder alguses seisma jääma. Välja jõudes peab seisma ajaviite t1 jooksul ja siis peab hakkama uuesti sissepoole liikuma, jõudes sisse, peab seisma ajaviite t 2 jooksul ja siis uuesti välja liikuma, kuni 5 töötsüklit saab tehtud. Süsteemi käivitades peab silinder väljas oleku korral sisse liikuma. Ajaviiteid ja käikude arvu saab tarkvaraliselt muuta. Programmi tuleb kirjutada viies keeles: IL, ST, SFC, FBD, LD. [123] Programmi tööd tuleb kontrollida simulatsiooniga. Programm on mõeldud kontroller FEC- FC34-le, kus seda tuleb reaalselt ka katsetada. Lahenduskäik Riistvara Kahepoolse toimega pneumosilinder A1 Teekonnaandurid 1S1 ja 1S2 Kahe tööasendiga ja viie liiteavaga kahepoolse elektropneumaatilise juhtimisega jaoti J5/2 Pneumaatiline skeem
Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub. Maurer läks peale pidu koju kuid siis tuli talle vastu miilits. Ta mõistis et oli jätnud dokumendi koju, kuid tal olid taskus pildid ning miilits ei võtnud teda kaasa. Theo restorani tuli näitleja, keda ta tahtis alandada, sest kunagi nooruses olid näitlejad teda alandanud(kutsusid oma korterisse kus jõid ja loopisid kalleid raamatuid aknast välja) Theo jäi naistega Balti jaama, sest Viktor hakkas kaklema ja ta viidi miilitsasse. Theo sõitis naistega
Sisukord 1Töö eesmärk ja lähteandmed....................................................3 2Töö käik..................................................................................3 2.1Normaalrežiim...............................................................................................................................3 2.2Eesti-Paide väljas..........................................................................................................................4 2.3Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas....................................................................................................5 2.4Estlink 1........................................................................................................................................6 2.5Estlink 2.....................................................................
...................................... 10 3 1. Töö käik Töö eesmärgiks on lahenduspinge määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. [1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel määratakse õhu läbilöögipinged õhus sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, mitteühtlases väljas elektroodidega varras – varras, mitteühtlases väljas elektroodidega tasapind – varras. Järgmisena määratakse õhu läbilöögipinged dielektriku pinnal sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, domineeriva tangentsiaalkomponendiga, domineeriva normaalkomponendiga. Iga lahenduspinge fikseeritakse madalpingevoltmeetri näidu järgi kaks korda, määratakse aritmeetiline keskmine ja taandatakse see normaaltingimustele
Frisbee *VÄLJAK. Ristkujuline väljak, mille mõlemas otsas on väravaala. Väljas mängides on mõõtmed 35 x 65 m, väravaala 22 m, võimlas mängides 27 x 20 m, väravaala 6,5 m. *MÄNGU ALUSTAMINE. Iga punkti alustamine algab selles, et mõlemad võistkonnad rivistuvad end väravajoonele vastastikuliselt. Kaitses olev võistkond viskab frisbee ründavale võistkonnale. Väljas mängides on võistkonnas 7 liiget, võimlas mängides 5 *SKOOR. Iga kord kui ründav võistkond söödab kaitse väravaalasse ning oma mängija saab selle korrektselt kätte, on ründav võistkond saanud punkti. Mängu jätkatakse pärast igat punkti. *FRISBEE LIIKUMINE. Ffrisbeet võib sööta igas suunas, üle või mööda takistusest oma kaasmängijani. Mängija ei tohi frisbeega jooksta. Frisbee söötmiseks on aega väljas mängides 10 sekundit, võimlas 8 sekundit. Kaitsja peab lugema sekundeid selgelt ja arusaadavalt. Kui heidet pole sooritatud nõutud aja jooksul, läheb frisbee h...
19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1 kord nädalas Rohkem kui kord nädalas Ei söögi Muu... Kas kasutad toidulisandeid? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Jah Ei Kas sööd hommikuti? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Jah Ei Vahepeal Kas eelistad süüa kodus või väljas? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Pigem kodus Üsna tihti ka väljas Rohkem kodus, kuid aegajalt ka väljas Ainult väljas Kas eelistad välismaiseid tooteid või kodumaiseid tooteid? 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 Kodumaiseid Välismaiseid Ei oma tähtsust Tänan Kuulamast!
Talv Talv on üks parimaid aastaaegu. Nii, kui esimene lumi maha tuleb, minnakse välja lumemeest meisterdama. Peale lume maha tulekut, tundub loodus palju sügavam ja kaunim. Kõikidel puudel, põõsastel on peas lumemütsid. Päikesetõus talvehommikutel, on minu arust üks kaunemaid asju talve juures. Just siis, kui väljas on ca -20 kraadi, on taevas täiesti selge ning see toob päikese rohkem esile. Päike on tõustes nagu kuldne kera, mis paneb oma kiirtega lume sillerdama ja tundub nagu lumi koosneks miljonitest kristallidest. Enamasti on talvel päevad ikkagi külmad ja karged ning sellepärast ei taheta ka väga oma soojast kodust välja minna. Kuid on ka juhuseid, mil talv on möödunud nii, et väljas on pluss kraadid ja maa on must. Kuna must maa inimestes erilist talvetunnet ei
tk(°C)= 18 tm(°C)= 17 = 1,00 k= 0,97 Normaaltingimused: P(mmHg)= 760 t(°C)= 20 3 Katse 1: Ühtlases väljas tasapind-tasapind S(cm)= 1,6 S(cm)= 2,2 S(cm)= 2,5 1. 28,5 1. 42 1. 47,5 2. 30,5 2. 42 2. 48 3. 32 3. 42 3. 47,5 Ul(kV)= 30,3 Ul(kV)= 42,0 Ul(kV)= 47,7 Ul0(kV)= 29,4 Ul0(kV)= 40,7 Ul0(kV)= 46,2
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema
x x x x KOKKU MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT NÄDALA TOIDUVÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE (1) Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev Kokku Hommikusöök kodus Maksumus, kr Hommikusöök väljas Maksumus, kr Lõunasöök kodus Maksumus, kr Lõunasöök väljas Maksumus, kr Õhtusöök kodus Maksumus, kr Õhtusöök väljas Maksumus, kr Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT NÄDALA TOIDUVÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE (2) TOIDUKAUBAD Periood: Kogus Hind Summa Piim Rõõsk koor
Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks. Aarne viib ta oma töödega Esta Liigeri juurde, kes on Aarne tuttav. Esta ütleb, et Maial on annet, kuid ta arvab, et ta tööd on koledad. Aarne tahab, et Maia tegeleks
Mehaaniline energia Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: . Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms
äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorra naise või mehe võtad siis temaga peab ka abielluma ja lapse saama, kuna lihtsalt kinno minemine ei tule kõne allagi nagu ta küsis Aarnelt kui
giid hakkab lihtsalt igavaid fakte ette lugema. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutas 1934. aastal August Pulst, muuseum asutati helilooja ja organisti Peeter Süda mälestuseks. Tema alustatud eesti rahvaviiside ning raamatu- ja noodikogu on aluseks tänasele Teatri- ja Muusikamuuseumile. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on rajatud ajaloolisesse linnamüüri ja Assauwe torni vanalinnas, lisaks on muuseumil sisehoov. Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikamuuseumi osas on väljas palju erinevaid pille, nagu näiteks klaverid, klavessiinid, orelid, viiulid ja ka palju eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver. See klaver saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Muusikamuuseumis on väljas ka klaver millel väidetavalt kirjutas 1944
Palk 1600 eurot kuus bruto. Päevas töötab 8 tundi, bruto tunnipalk 10 eurot. Söömine kodus Üksi elaval meesterahval kulub toidu ostmiseks ning ise valmistamiseks ligi 250 eurot kuus. Ise süüa tehes kulub ühe toidukorra valmistamisele ligi 30 minutit. Kokku tuleks päevas valmistada vähemalt 3 korralikku toidukorda. Seega kuluks päevas toidu valmistamisele 1h 30min. Seega toiduvalmistamise asemel nädala sees tööd tehes teeniks sama ajaga kuus 300 eurot. Söömine väljas Väljas süües maksab üks toidukord umbes 6 eurot. Päevas tuleks süüa vähemalt 3 korralikku einet, seega kuluks ühe päevaga 18 eurot toidule. Kuus teeks see kokku 540 eurot. Lisaks tuleks poest osta veel väiksemad toidukorrad, sest vaid kolmest toidukorrast ei piisa. Seega lisandub veel päevas ligi 3 eurot muudele toitudele. Kuus teeb see kokku 90 eurot. Kokku kuluks niiviisi toitudes 630 eurot kuus toidule. Koristaja palkamine
elavad Kanepis ,kui ka neile, kes tulevad kaugemalt, nii noored, kui vanad. Me pakume igale maitsele midagi alustades väikestest suupistetest ja lõpetades suurte praadidega. Samuti on võimalus kõike kaasa osta. Toitude peal on ilusad graveeringud. Päevapraega saab kaasa ka väikese meene. Praed võivad olla erineva koostisega, kuid ikka sama suured portsjonid ja hind on ka sama. Söögikoht on ehitatud nii, et kliendid saavad istuda nii sees, kui ka väljas. See on kahekorruseline hoone, mille igas küljes on rõdu, et saaks suvel väljas süüa. Väljas istumine on mõeldud suveks. Selline teenus on olemas Kanepi piirkonnas, kuid see on Kanepis väljas ning alevis elavad inimesed ei käi eriti seal. Söögikohal on väga ilus ja mugav sisustus. Söögikohta on võimalik välja üürida sünnipäevadeks või muude ürituste jaoks. Asukihaks võiks olla kaupluse ,,Aid ja Kodo'' kõrval asuv väike roheline hoone, kuna see koht on kõigil
Samas mees oli niivörd üksköikne naiste suhtes, et kasutas neid ainult ära möni aeg oli sisustatud naiste seltskonnaga, kuid ta tüdines sellest üpriski kiirest, seega ta loobus nendega suhtlemisest. Ning mida raskem on naist endasse armuma panna, seda löbusam oli mehel. Ta käitus naistega väga ebainimlikult, ta ilmselt pidas neid tähtsusetuteks olendideks, kuna teda ei huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal, kus häda kõige suurem on. Ometiks toese ,,kangelane" Petsorin ei omanud ei erilisi vöimeid ega soovinud ka kedagi teist aidata ta oli ainult omakasu peal väljas. Söna ,,kangelase" all on Lermontov siiski mölenud tolle aja aristokraate, kellel on köik
- , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast Välja Väljas Väljast Alla All Alt Eemale Eemal Eemalt Kaugele Kaugel Kaugelt Kuskile - Kuskil - Kuskilt - Kõikjale Kõikjal Kõikjalt Mujale . Mujal . Mujalt . Võõrsile Võõrsil Võõrsilt Kõrvale Kõrval Kõrvalt Keskele Keskel Keskelt Lähedale Lähedal Lähedalt
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul
Mari, miks mitte tema. Margus arvab, et sellepärast, et Mari on rohkem pererahva tõugu kui Tiina. Margus tahtis minna koju, kuid Tiina veel mitte. Tiina läks teisele poole ja tema teele sattus Mari. Jah, Mari kuulas kõike pealt ja nad läksid riidu. Mängiti nukku jaanipäeva ajal ning Tiina aeti kodust minema, ta jooksis metsa. Margus andis Marile teada, et ta ei jäta Tiinat, kas või siis kui 10 tuhat korda oleks Tiina hunt. Järgmisel päeval oli Margus väljas ning mõtles. Kõik käisid temast mööda, kuid koguaeg läksid jälle ära. Lõpuks tuli Jaanus, sulane ning hakkas rääkima, et oleks tõesti parem, kui Tiinat enam tagasi ei tule. Margus ei tahtnud temaga rääkida. Jaanus läks ära, kuid järgmisena tuli kohale vanaema. Vanaema on Marguse poolt, hoiab teda väga. Ja räägib Margusele kõike, mis tema vanusena endal juhtus. Margus lösutas voodis, ta oli kurb, et Tiina minema jooksis. Mari käib Marguse juurest läbi,
Leian, et see ei kuulu ei kogemuste ega ka tajude hulka, vaid kuulab täesti eraldi kategooriasse. Paljudes teistes aspektides nõustun autoriga. Leian, et peamised otsused on algselt tajuotsused ja põhjalikumal kaalumsiel muutuvad nad juba kogemusotsusteks. Siiski leian, et esineda võivad ka erandid alati ei pruugi see esimene otsus taju põhine olla. Nimelt lähtudes kogemusest: Hommikul ärgates näen, et väljas on lumi maas. Lähtun automaatselt eeliste aastate kogemustest, et väljas on külm. Seega lähtunkogemusest, et tuleks võtta kaasa kindad, kuna arvatavasti on väljas külm. Välja jõudes tajun, et tõesti on külm ja kindad tueb kätte panna. Seega ei võta me vastu tajule tuginevat otsust, et väljas on külm, vaid lähtume kogemusest, et talvel on alati külm. Samuti peaks olema ka oma kategooria spontaansetel otsustel, mida võetakse vastu lihtsalt hetke meeleolu ajevil. Tihtipeale ei suuda, me emotsionaalsetel hetkedel mõelda
29.03 Kristi Kõiv Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana Lastel pos mina-pildi kujundamine. Küsimused: Ma olen … Ma tunnen … Ma suudan … Ma loodan … Sotsiaalne kontekst Lapse mina-konts Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab ...
· Pakutakse roogi, mida saab süüa kahvliga, näppudega või suupistetikkudega · Kasutatakse pidulike vastuvõttude puhul, kui pole teada külaliste täpne arv http://eope.ehte.ee/toitlustus/?9._Laua_katmine%2C_toitude_ja_jookide_serveerimine:Teeninduse_liigid Rootsi laud · Laua ääres ei sööda · Söögid serveeritakse vaagnatelt või kaussides, mis pannakse samaaegselt lauale · Võib katta nii siseruumides, kui ka väljas · Saanud eriti populaarseks hotellides ja laevades · Lõuna,- hommiku ja õhtusöögiks kaetud rootsi lauda nimetatakse ka buffet http://suupisted24.ee/teenused/rootsi-laud/ Puuviljalaud Lühiajalistel vastuvõttudel Kui külaliste arvu pole teada Eraldi söögilauda pole Peab jätma kerge ja kauni mulje http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=60495 Juustulaud
Iial ei tea tegelikult, kellega sa räägid. Praegu on liikvel väga palju pedofiile, kes saavad naudingut, kui neist kümneid aastaid nooremad lapsed näitavad pilte ja räägivad juttu. Internetis endast infot kirjutades tuleb läbi mõelda kõik, kuna info jääb internetti igaveseks ja iial ei tea, kes selle leiab. Praegu infoajastu on meid väga palju muutnud. Kõige rohkem kannatavad selle all noored, kes on sõltuvuses arvutist. Noored peaksid rohkem väljas käima ja arendama oma sotsiaalseid suhtlemisvajadusi väljas sõpradega olles, mitte arvuti taga istudes. Tuleb loota, et peagi ei kao väljas olemise vajadus täiesti ära ja noored ei unusta, mis tunne on hingata värsket õhku.
tööplaane mõelda ja korraldada. Põssa parim sõber keda ta saab usaldada on julge ja ettevõtlik firma juht. Sõbral on siinkohal väga suur roll, et Põssat julgustada , tema tegevusi ning mõtteid toetada. Kahekesi suudavad nad ettevõtet juhtida ning viia kõrgele tasemele. Üks tark ja tasane teine julge ja lärmakas. Põssal tõuseb enesehinnang , ta muutub suhtlemisel teistega julgemaks. Inimesed tahavad temaga suhelda ja julgustavad teda sõpradega väljas käima. Põssa seab endale eesmärgid : langetada kaalu, suhelda ja käija väljas sõpradega ja luua perekond.
6. klassi õpilastest 7 vastasid, et lähevad kooli autoga ja mõnikord ka jalgsi, 3 õpilast vastas, et läheb kooli jalgsi ja 2 õpilast vastas, et läheb bussiga. 7. klassi õpilastest 11 vastasid, et lähevad kooli jalgsi, 12 õpilast läheb kooli autoga ja neist 7 läheb mõnikord ka jalgsi, 5 õpilast lähevad kooli bussiga . Küsimusele Kas vabalajal veedad aega ka väljas olles? vastas 5. klassi õpilastest 9, et veedavad aega väljas koguaeg ja 1 õpilane vastas, et käib väljas kevadel, suvel ja sügisel. 6. klassi õpilastest vastasid kõik, et kogu nende vabaaeg möödubki väljas olles. 7. klassi õpilastest vastasid samuti kõik 28, et nende enamus vabast ajast möödub väljas olles. Küsimusele Kui vastasid jah, siis millega tegeled väljas olles? vastas 5. klassi õpilastest 3, et väljas olles veedavad nad aega sõpradega, 3 õpilast vastas, et käivad jalgpalli või korvpalli
34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 Vald Telefon Abja 5413354 Tori 5120371 Tali 5057838 5491681 5538140 - 5774191 5167468 5265690 5436197 5378397 5349248 5213901 5777718 5742433 - 5172207 5744042 5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319
Konkurentsianalüüs Meie vajaduseks oli nälja kustutamine ning me otsustasime seda teha väljas süües. Tooteks valisime kanapasta, mida arvasime, et leidub enamikes söögikohtades. Väga oluliseks kujunes see, et me saaksime ostetud pastast kõhu täis. Oluline oli ka koha välimus ja sealne teenindus, sest kuna olime otsustanud väljas süüa, siis soovisime meeldivat kogemust. Mingil määral oli tähtis ka hind, sest soovisime, et ostetud pasta maksaks vähem kui 100 kr. Ülesande sooritamiseks valisime kolm erinevat söögikohta: · Werner, mis asub vanalinnas ning mis on kuulus heade kookide ja saiakeste poolest, kuid kust on võimalik ka kõiksugu muid sööke saada. · Dedi, mis asub Kaubamaja kolmandal korrusel ning mis on üldjuhul mõeldud seal ostlevatele inimestele.
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel" Riigivapi III klassi teenetemärk Aitäh!
n on põrkumata osakeste (elektronide) tihedus teekonna lõpul, kui X = x n0 > n Liikudes veel edasi dx võrra on ühe elektroni ühe põrke tõenäosus , seega osakeste tiheduse n korral väheneb põrkumata osakeste arv dn võrra . Integereerides radades n0...n: = - saame . Siin ongi tõenäosus, et elektron läbib vahemaa pikkusega x ilma põrkumata. Teepikkusel x, väljas E kogub elektron laenguga q energia x E q Ionisatsioon toimub, kui x E q Wi , siit ioniseerimiseks vajalik teekond xi avaldub valemiga . Tõenäosus, et xi on . Seega: (1/cm). Põrkeionisatsiooni tegur e. Townsendi I koefitsient võrdub ühe elektroni poolt sooritatud ionisatsioonide arvuga, kui see elektron liigub välja suunas ühe pikkusühiku võrra. 11. Elektronide laviin Teepikkusel dx toimub n dx ionisatsiooni. Seega dn = n dx
Mida aga tähendab stress minu jaoks? Võin öelda, et oma lühikese eluperioodi jooksul ei ole ma pidanud tundma stressi tihedalt. Võibolla paar korda ainult. Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust. Väsimust kõigest: koolist, tööst, sõpradest, perekonnast, huvidest jne. Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel. Õnneks ei saa öelda, et minu puhul kestaks stress igavesti, ei. Võibolla maksimum nädal või kaks tunnen ma suurt vajadust magamise, puhkamise ja laisklemise vastu. Minu puhul soosib stressi ka tegemata jäetud tööd, mis on mulle tegelikult tähtsad, ning ma tean, et ma pean need ära tegema
Raskusjõud Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb F=m - raskusjõud F=m - raskusjõud mis kuulub liftile kiirenduse tekitamiseks Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. Raskuskiirendus maal on 9,8 m/s(ruudus) Keha vabal langemisel tekib kaalutus ehk kehakaal on võrdne nulliga.
Maanaine Nägu suurrätti mähitud, seisis Reet alevis Urbaku raamatukaupluse akna all. Aknale oli pandud postkaarte, sulgi, sulepäid, mõni tähtraamat. Väljas tibas vihma, Reet astus kauplusse. Ta ootas tükk aega üksi leti ees, enne kui tuli kaupmees Urbak, käed müüritööst savised ja nõgised. Oli neid kähku loputanud, kuid ikka nad olid veel savised ja nõgised. "Kas teil tinti on?" Tint oli Reedal kodus otsas, tinti läheb aga mõnikord hädasti vaja. "On küll tinti!" Urbak pöördus riiuli poole, ladus sealt mitu potti lauale. Tinti oli riiulil palju, mitu rida.
Sissejuhatus Tegemist on kursusetööga ,,Hoone välispiirde ehitusfüüsikaline analüüs" aines ehitusfüüsika. Töö eesmärgiks on näidata kuidas erinevad materjalid sobivad välisseinaks kasutamiseks ja mis materjalid sobivad või ei sobi soojustamiseks. Materjalide sobivus oleneb muidugi, kus hoone asub, tuule kiirusest, välis- ja sisetemperatuuridest, hoone mugavusklassist, siseruumis ja väljas olevast niiskusest jne. Antud juhul asub hoone Narvas, tuule kiirus on 4,0 m/s, hoone mugavusklass on C, sisetemperatuur on 22oC, siseruumi niiskuseks on 45% ja väljas olev niiskus on 80%. Variant A, milleks on olemasolev välissein, koosneb kuivkrohvist (13 mm) ja põlevkivituhkgaas- betoonist (300 mm). Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm)
Am D G just nagu lapsepõlve a'al, Em C Am jõulukuuse särast ja saanikellast G Am D ja valgest lumevaibast maas. G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust Am D G ja saadan tervitusi teil'. G Em C Am Palju rõõmukilkeid ja naeru, G D G valgeid jõulupühi ikka teil'! G Am D Taas sajab valget lund väljas Am D G ja toas on ehted haljal puul, G Em C Am kumab küünlavalgus ja rõõmu algus G D G saab peagi lauluks laste suul. G Am D On pilvisse end kuu peitnud, Am D G ei tähti puista taevakaar. G Em C Am Kuid kui lapsed öös näevad und, G D G sajab väljas ikka valget lund.
Ei Aeg Aeg on peatamatu, seda ei saa seisma panna ega tagasi keerata. Me raiskame oma aega mõttetutele asjadele. Kui inimese keskmine eluiga on umbes 70 aastat, siis paljud meist veedavad poole oma ajast mitte midagi kasulikku tehes. Järjest enam näeb seda tänapäeva noorte seas, nad veedavad poole oma ajast arvutite või telerite ees selle asemel, et käia väljas või teha midagi kasulikku. Tänapäeva noored ei tea, kuidas sõpradega ilma lollusi tegemata aega veeta, vaid ikka ja jälle mõeldakse välja rumalusi, mida hiljem kahetsetakse. Mul endalgi on ette tulnud olukordi, kus olen pigem arvutis, kui teen nt kodutöid, koristan või veedan mõnusalt aega värskes õhus. Õnneks polnud mul, kui ma väike olin veel kodus arvutit ning siis sai iga päev väljas käidud, sõpradega koos oldud ja põnevaid mänge mängitud ehk lapsepõlve täiega nauditud
o C. · Põrked intensiivsel soojusliikumisel · Fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 2. Voltsekund karakterisitk Lahendus sõltub nii pingest kui ajast. Et saaks korraldada katseid ja neid võrrelda võetakse standardimpulss unipolaarne impulss. VoltSekund karakteristik on lahendusaja sõltuvus pingest. VoltSekund karakteristik matemaatiliselt: u(t) = U0(1+t/tt0) Voltsekund karakteristikud ühtlases ja mitteühtlases väljas: htlane Mittehtlane 3. 4. Paberõli isolatsiooni alg ja kriitilised osalahedused A) Pinge kestval mõjumisel Pinget tõstes tekib kondensaatoris kõigepealt koroona õli laguneb gaasilised laguproduktid. Kui osalahendused ei ole väga intensiivsed, laguproduktid lahustuvad oils ning gaasimulle ei teki seda nim. algosalahenduseks. Näivintensiivsus q = 1015...1013 C.
või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes Nastikud Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel. Oktoobrist märtsi- aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades. Arvan, et usse ei kohta enam metsades enam. Neil hakkab tulema talvitumise aeg ning väljas on jahe temeperatuur. (arvan) Järeldan, et metsas ei leidnud usse, sest nad lähevad juba vaikselt talveunne ning väljas oli madal temperatuur.(?)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
