•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus.
Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus). Siseõigus kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale. Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused. Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel. Õigusharu ja õigusinstituut
Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks. Materiaalõigus sätestab haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise alused ning nõuded haldustegevuse sisulisele õiguspärasusele. Haldusmenetlusõigus sätestab nõuded menetlusele ja haldustegevuse vormile. Halduse välisõigus ja siseõigus Välisõigusreguleerib riigi ja teiste halduse kandjate ning halduseväliste isikute (eraisikute) vahelisi õigussuhteid. Siseõigusreguleerib avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui halduse kandjate siseseid õigussuhteid. Haldusõiguse üldosa mõiste ja struktuur Haldusõiguse üldosahõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure. Halduskorraldusõigus- reguleerib halduse kandjate ja haldusorganite ülesandeid,
Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. -Siseõigus- organisatsiooni sisene, peab olema välisõiguse poolt toetav -Välisõigus- organisatsiooni väline -Materiaalne õigus- kirjeldab tegevuse sisu, mis tahan teha (nt ebaseadusliku läbiotsimise v elamispinnalt väljatõstmise eest on karistuseks trahv või arest) Materiaalne õigus näide- Ebaseadusliku läbiotsimise või elamispinnalt väljatõstmise eest on karistuseks trahv või arest -Formaalne õigus- toimepanek, kuidas teha (vormid, korrad) Formaalne õigus näide- Uurija ja prokurör on kohustatud oma pädevuse piires kuriteo tunnuste ilmnemisel
Annab õiguse elatusmiinimumile, mis on ulatus, milles tuleb õigus tagada. §27 lg5 välistab selle nõude? Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3 kutsevalik ja abi töö leidmisel, §37 lg1, 2 kuigi see on ka õigus korraldusele, siis oma sisult on ta sotsiaalne põhiõigus. III osa RIIGIKORRALDUSÕIGUS (1 ptk. Üldosa) §24 Sissejuhatus põhimõistetesse I Välisõigus/siseõigus Välisõigus on isikute vaheline õigus, siseõigus on isiku sisene õigus. Siseõigus jaguneb omakorda organite vahelised õigussuhted ja organi sisesed õigussuhted. Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted. Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted. II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik-
2. Isikuline kaitseala 3. Seadusreservatsioon 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju on säte, millel on mitu funktsiooni. Peab arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 31 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud
2. Isikuline kaitseala 3. Seadusreservatsioon 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju on säte, millel on mitu funktsiooni. Peab arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 33 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud
Isikuline kaitseala 3. Seadusreservatsioon 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju on säte, millel on mitu funktsiooni. Peab arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 34 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 2. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud
3. Seadusreservatsioon 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju on säte, millel on mitu funktsiooni. Peab arvestama teiste inimeste õigustega. Igaüks peab järgima seadust. Mida laiem on kaitseala, seda laiem peab olema reservatsioon. Lihtne seadusreservatsioon. 35 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus – isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus – saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon – juriidiline isik, mille liikmed on teatud
eripedagoogist, kes õppis ülikoolis muud, aga kõrgharidus on siiski olemas sellisel juhul ei tohi vähem maksta ühele, puudub mõistlik põhjus) 10. Loeng (19.04) Riigikorraldusõigus. Kõrgemad riigiorganid. Rahvas kui riigiorgan. Rahvahääletus. Erakonnad. Üldosa Seni oleme rääkinud isikutevaheline õigus ehk välisõigus Olemas veel siseõigus ehk isikutesisene õigus: - Organitevaheline ehk interorgaaniline õigus - Organisisene ehk intraorgaaniline õigus Varasemalt impermeabiliteedi teooria ehk läbipaistmatuse teooria riiki vaadati kui tervikut (riigi sees õigust polnud, seadused olid läbipaistmatud) 3 tüüpi käitumist reguleerivaid norme: - Ülesandenorm annab ülesande, paneb funktsiooni - Pädevusnorm annab pädevuse
Eelkõige annavad neid välja valitsus ja ministrid (portfellita ministrid määrusi anda ei saa tuleneb PS § 94). Küsimus kas parlament võib volitada teisi institutsioone andma määrusi ei saa, va juhul kui PS seda volitab. Alates haldusmenetluse seadus annab uue regulatsiooni, et 18 õigus jaguneb sise- (ulatub organisatsiooni sisse) ning välisõigus (mõjutab kolmandaid isikuid). o Käskkiri o Kohaliku omavalitsuse määrus õigus neid anda on nii volikogul kui ka valitsusel ainult üldaktidena st sisaldab õigusnorme. Määrusi võivad anda ka teised autonoomiat omavad ja seadusega selleks volitatud institutsioonid. Sekundaarsed õigusallikad: o Haldusõiguse printsiibid tavaliselt on haldusõiguse printsiibid (rahvusvahelise
annaabi.ee 
