Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg - välissidemed - riigi poliitika Loodusvarad ja looduslikud tingimused - maavara vähe (põlevkivi, turvas, paekivi, liiv, fosforiit) - vesi, mets piisavalt - põllumaa piisavalt, keskmise viljakusega, kohati hea - kliima keskpärane nii turismi kui põllumajanduse arenguks Kapital - raha mitmesugused fondid, projektid, laenud - välisinvesteeringud ebastabiilsed, tuleb siia meelitada - oskusteave vajab pidevat uuendamist
Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Tähtsaks tuluallikaks on turism
· Põllumajandus 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP'st ning seal töötas 5,7%'le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poolemoodustad puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. · Hispaania välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses- Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad sinna aastas kümneid miljoneid turiste. · Kokkuvõte
Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate
Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajakirjandust, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, lisaks katkestati ka välissidemed, natsionaliseeriti ka kõik eraettevõtted. Eesti sai baltiriikidest kõige enam kannatada ja Eesti rahvaarv vähenes 200 tuhande inimese võrra.
6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1
Tähtsamad põllumajandustooted on teravili, köögiviljad, oliivid, veiniviinamarjad, suhkrupeet, tsitrused; veiseliha, sealiha, linnuliha, piimatooted, kala. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Eksportkaupadeks on veel. Masinad, mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid
6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1
* Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine) + natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, kultuurielu allutati rangele kontrollile, likvideeriti isetegevuslikke seltse, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, suleti ajalehti-ajakirju, katkestati välissidemed, rahareform) 3. 14.juuni 1941 suur massiküüditamine 4. Saksa okupatsioon 28. august 1941-15. detsembril 1944 *NK okupatsioon asendus natsliku okupatsiooniga *Moodustati kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest tsiviilvalitsus. *Moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus *Keelustati igasugune poliitiline tegevus *Hukati juudid ja mustlased *Käivitati repressioonid 5. Sõjategevus Eesti pinnal 1941
6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes Saksa okupatsioon Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa väed olid oodatud Eesti Omavalitsus-sakslaste korralduste elluviimiseks Repressioonid-juutide, eestimeelsete, kommunistide vastu
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Hispaania köök Kirjeldus:
kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada
(,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti. Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 22.juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning Saksa eelväed jõudsid Eestisse. Punaarmee loovutas kogu L-Eesti ning tänu sakslaste takerdumisele Kesk Eestis , vabanes P-Eesti Nõukogude okupatsioonist alles augustis. Lääne Eestis kestsid lahingud oktoobrini. Et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, võitlesid
nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid. 3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud, poliitilised sündmused, riiklik stabiilsus, majanduslikud välissidemed, georgraafiline asend. 4. Majanduses toimub spetsialiseerumine, sest looduslikud ja ja majanduslikud tingimused on erinevad. 5. Eesti loodusolud mõjutavad Eestit nii, et siin ei saa kasvatada palju valgust vajavaid taimi ning Eestin ei saa tegeleda näiteks autode tootmisega, kuna meil puudub vajalik tooraine. 6. Majandus jaotub kolmeks sektoriks: Primaarne (hankiv), Sekundaarne (töötlev), Tertsiaarne(teenindused jne.) 7. SKT kasut
kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404);
Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed saadeti aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Suleti ajakirju, ajalehti ja seltse. Hävitati mälestusmärke, sambaid, raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed naaberriikidega. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted(riigistati). Langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal. · 1941. 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda ning 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee vastu võitlesid ka metsavennad. Nemad olid mehed, kes olid repressioonide eest metsadesse varjunud ja sõja puhkedes haarasid nad relvad, et maksta kätte okupatsioonivõimudele
. . . . . . . . . . . . . . . . . 241 8 SISUKORD Tsunftid ja nende skraad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 242 Käsitööliste sotsiaalne seisund . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 Käsitöö välissidemed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 248 kultuurivormid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 251 Kirik ja usuelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Majanduslikud: Majandusreformi nime all riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124) Toimus 1941-1944. See toimus Saksa armee üldise rünnakuga Vene armee vastu. See lõppes Punaarmee uue vastrünnakuga Saksa vägedele. Septembri lõpuks langes Vene vägede kätte kogu Eesti mandriosa, vaid Saaremaal jätkusid lahingud kuni novembri lõpuni. Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed Eestile, kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi
algas Kreekas rauaaeg. Välissuhtlus oli märgatavalt vähenenud. Oli ka eelnenud Kreeka-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäänud maa. 5. Tumedama ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht. Seetõttu hakkasid kujunema ka linnriigid. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. 6. 6. Sajandil eKr kujunes LähisIdas enneolematult suur Pärsia riik. See alistas oma võimule Väike- Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad, Balkani ps asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas laevastiku koos sõjaväega üle Eguse mere ateena vastu, kuid kaotasid selle. Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis selle uuesti ette ning ta liikus mööda Põhja- Ja Kesk- Kreeka rannikut. Kuid
,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ja loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile, katkestati igasugused välissidemed. MASSIKÜÜDISTAMINE 14.06.1941, Eestist viidi vägivaldselt välja 10 000 süütut inimest. Naised, lapsed, vanurid Siberisse, mehed vangilaagritesse (enamus hukkus). MAJANDUSREFORM natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, talude max suuruseks sai 30 hektarit, suurematest taludest tehti äralõikeid, mille said uusmaasaajad. RAHAREFORM ja järsk hinnatõus elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. VENE-SAKSA SÕDA puhkes 22.06
Nende ülesanne oli täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist suri. Ühiskondlik ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Välissidemed katkestati, eraettevõtted riigistati suleti ajakirjad ja ajalehed. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis tarbekaupade ja toiduainete puudus. 3. Eestlased võõrriikide vägedes, kus ja miks. Teise maailmasõja käigus osalesid eestlased Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. VENE vägede (Punaarmee) koosseisus võitlesid eestlased sunniviisiliselt. Kuigi rahvus-
Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainsaks lubatud erakonnaks sai kommunistlik partei. Hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmuõhkkond. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, suuremad elumajad, kauplused, kohvikud jne.). Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Repressioonid tipnesid 14. juuni (1941) massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt minema, ilma süüdistuse ja kohtuotsusteta välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, mehed aga vangilaagritesse. 3. Saksa okupatsioon oli Eestis 19411944. 22
-6. saj eKr) Juba tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema. 8. saj eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni märgid. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia (rikas ja mõjukas ülemkiht). Ühiskonna organisatsiooni täiustumisel hakkasid tekkima linnriigid. Järgnevatel sajanditel võeti mitmes linnriigis käsile seaduste üleskirjutamine (kindlamad piirid ühiskonna sisemisele ehitusele ja õiguskorraldusele). Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. (foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8
tulejumal.Mõlemad olid Hera pojad.Athena - sõjajumalanna.Apollon - valgusejumal,inimeste tuleviku kuulutaja.Hermes - kaitses teekäijaid ja saatis surnute hingi allmaailma.Aphrodite - ilu-,armastuse- ja viljakusjumalanna.Dionysos - viinamarjakuse-,veini- ja sigivusjumal.Tähtsamad muutused arhailised ajajärgul:Uuteks keskusteks said linnad. Kerkis esile aristokraatia, ühiskond kihistus. Tekkisid linnriigid ja hakati seaduseid üles kirjutama. Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. u 800 a eKr võeti kasutusele tähestik. See võimaldas kirjutada mitu kangelaseepost, nt Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Algas kreeklaste kolonisatsiooon Vahemerel ja Mustal merel. 7 saj lõpus eKr hakati müntima hõberaha. Tähtsamad religioossed keskused olid Delfi ja Olümpia. Olümpias hakati iga 4a tagant korraldama olümpiamänge. Tähtsamate poliitiliste otsuste langetamisel said ka lihtkogukondlased kaasa rääkida
kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka mitmesuguste keeldude/käskude vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik eestis elanud juudid ja mustlased.
Imporditi eelkõige kütuseid ja õlisid (20 %), masinaid ja seadmeid (22,3%) ning keemiatooteid (12,5%). Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad, vein köögiviljad Endale kasvatatakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga. Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee- ettevõtted. Hispaania on maailmas turismisihtmaana teisel kohal. Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975
kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka mitmesuguste keeldude/käskude vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik eestis elanud juudid ja mustlased.
säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala, Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark. Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus, puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus. Vaimse elu edastajateks on valla keskuses asuv kool, rahvamajad ja raamatukogud, aktiivselt tegutseb spordiklubi. Vallas on kaks kala ja ravimudarikast järve, pikk ja kaunis rannajoon mõnus koht puhkuseks looduse rüppes. Välissidemed on Soomes Mustasaari ja Rootsis Skinnskattebergi vallaga. Tõstamaal on millega tegeleda, on mida vaadata siia tasub tulla. Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik KeskEuroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima
Tume ajajärk - 1100 - 800 eKr. Peale Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalikku hävingut. Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk - 800 - 500 eKr. Uued keskused linnad. Linnriigid seaduste üleskirjutamine. (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) Kerkis esile aristokraatia ülemkiht. Ka lihtinimesed said otsuste juures kaasa rääkida. Tihedad välissidemed eriti Idamaadega. Kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr. Valmisid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (Homeros). Kolonisatsioon (Vahemeri, Must meri). Väljaränne rauapuudus, viljaka maa puudus. Kaubavahetus. 7. saj lõpus eKr hõbemündid/raha. Klassikaline ajajärk - 500 - 338 eKr. Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Eriti esile kerkisid Ateena ja Sparta. (Peloponnesose sõda 431 404 eKr) Sparta võimutsemine
TUMEAJAJÄRK- 1100-800 eKr, tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati, väljaränne ja tekkisid kolooniad, õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus
põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni. Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd.
6%), toidukaubad (15,6%), toiduained (14,2%) ning keemiatooted (14,6%). Imporditi eelkõige kütuseid ja õlisid (20 %), masinaid ja seadmeid (22,3%) ning keemiatooteid (12,5%). Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: · tsitruselised puuviljad (konservid) · oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) · viinamarjad, vein · köögiviljad Endale kasvatatakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga. Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Hispaania on maailmas turismisihtmaana teisel kohal. Metsadest kogutakse korgitammekoort, 1975. aastal 82 500 tonni, milline tulemus andis 2
pinnale oma väed. Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil aastal 1940. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV liidu koosseisu. 1941. aastal 14.juunil toimus massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta välja üle 10 000 inimese. Ühiskondlik – ja kultuurielu allutati rangele kontrollil. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti/ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati välissidemed. Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud, poed, kinod, suuremad elumajad jne.) 1941. aastal marsisid sakslased Tallinnasse sisse, millega põhimõtteliselt algas saksa okupatsioon. Eestis moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitsesid sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavlitsus. 1944
Eestist täiesti tavalisi mitte mingisuguse karistuse või süüdistusega inimesi lihtsalt Siberisse. Ära viidi kõik, naised, lapsed ja vanurid Siberisse ja täisealisi mehi vangilaagritese, kus enamus vastu ei pidanud. Kõik allus karmile kontrollile, hävitati Eesti kultuuri, eraettevõtted natsionaliseeriti ehk riigistati, Kadusid ka välissidemed. 4 Küüditamine Siberisse (naised, vanurid, lapsed) Sõjategevus 1941.aastal 22.juuni 1941.aastal puhkes Venemaa ja Saksamaa vahel sõda ning kõigest paar nädalat hiljem jõudsid Saksa väed Eestisse. Punaarmee suutis Lõuna poolsematel aladel sakslastele vastu astuda kui keskja lõuna poolsematel aladel edasiliikumine peatus. Saksamaa ja Venemaa sõjas võitlesid Punaarmee vastu ka
Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Sel teemal on kasulikud Hispaania Riikliku Biotehnoloogiakeskuse ja Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni veebilehed. · Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele · Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. · Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Eesti ja Hispaania majandussuhted
rannikuala on spetsaliseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatustest on koondunud Andaluusiasse. Oma tarbeks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. 7.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Hea on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Turismi teeb heaks suhteliselt väike hinnatase, mitmekesiseid huviväärtusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste.
Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad.
Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Seetõttu impordib Hispaania suurema osa tööstuses vajaminevast puidust. Huvi tuntakse ka Eesti puidu ja puidust valmistatud toodete vastu, kuigi viimasel ajal on hinna poolest konkurentsivõimelisemad Ukraina ja Poola ettevõtted. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste.
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega). Loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. Üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Sel sajandil sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakkasid kreeklased müntima hõberaha. Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade
on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask. Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest:
vähenes. Kreekas algas rauaaeg. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Egeuse meri muutus Kreema sisemereks. Kultuuritase langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele, kiri ununes. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr, 800-500 eKr:taas hakkasid ilmnema tsiv. põh. tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Nüüd kerkis esile aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Hakkasid kujunema linnriigid, võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kaubavahetuse areng, laialdane väljaränne Vahemere ja Musta mere äärde(kreeklaste kolooniad). Loodi Kreeka tähestik, kirjut. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". 7 saj. eKr lõpul hakati hõberaha müntima. Täht. üksteisest sõltumatud linnriigid oli Sparta, Korintos ja Ateena Balkani ps., Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid-neid liitsid
Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua. 8. saj. eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias
Järgnevate aastasadade kohta on meil vähe teada, mistõttu nimetatakse seda Kreeka ajaloo tumedaks ajajärguks. Märkimist väärib siiski see, et sel perioodil võeti kasutusele raud. Algas rauaaeg, mil järk-järgult tõrjuti välja vask ja pronks. Ka koloniseerisid kreeklased Väike-Aasia lääneranniku. · Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) - 8.sajandist ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni tunnused: kujunesid linnriigid, hakati seadusi üles kirjutama, tihenesid välissidemed ja mis kõige olulisem - u 800 eKr võeti kasutusele 24 tähemärgist koosnev kreeka tähestik (alfabeet). Oli koostatud foiniikia tähestiku põhjal. Valmisid tähtsamad kangelaseeposed, millest tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Muude oluliste nähtuste hulgas sai 8.sajandil alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus
1. Elementaarne ühiskondlik struktuur - Sugulasühendus kindlustab täielikult poliitiliste funktsioonide täitmise. Ühiskondlikud suhted on määratud sugulussidemetega, prevaleerivad gruppide sisemised sidemed, kusjuures grupid on võrdlemisi suletud. Õigusallikas müüt. 2. Poolelementaarne ühiskondlik struktuur - Vanemlik ja poliitiline võim on teineteisest eristatavad, kuid on omavahel seotud. Grupisisestele sidemetele lisanduvad grupi välissidemed. Õigusallikas- müüt ja tava. Kujuneb sugulasühenduse jurisdiktsioon ja sugulasühendustevaheline jurisdiktsioon, kuid puudub väline kõrgem kohtuvõim. 3. Poolkeeruline ühiskondlik struktuur - Vanemlik ja poliitiline võim on teineteisest eraldunud, viimane püüdleb tsentraliseeritusele. Sotsiaalsed grupid on üksteisest tuntavalt eraldatud, nendevahelised suhted on reguleeritud spetsiifiliste väliste sidemetega, mis sageli esinevad kokkulepete vormis
Tsiv. langes uue sissetungi tagajärjel. 8.Kreeka: ajaloo põhietapid Tume ajajärk 1100-800 eKr Kreeta-Mükeene häving täielik, losse ei ehitatud üles, kiri unustati, rahvaarv kahanes, väga vähe teada. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, Egeuse meri Kreeka sisemeri; raua kasutuselevõtt rauaaeg Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr uuteks keskusteks linnad; aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised omandasid idast võtteid, matkisid stiili; kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, kangelaslugude kirjapanek, kangelaseeposed Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"; 8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule vajadus metalli, eriti raua
troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm Seedrimetsad laevaehitus Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke 3 at eKr tekkis Byblos(linn) Egiptuse uue riigi ajal sõltus Kaanan Egiptusest põhjaosa oli hetiitide käes 1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki) 2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased 16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat) 13-12 saj eKr lahkusid juudid Egiptusest läbi Punase mere Siinai poolsaarele = kõrberännak 40a Saalomoni järel lagunes juutide riik Iisraeliks ja Juuda riigiks
osakonnad, bürood, grupid, sektorid jt. Majanduse keskse reguleerimise või juhtimisstandardite puudumise korral annab neile nimetuse ettevõtte juht. Igal ettevõttel on temale omane organisatsiooniline struktuur, mis sõltub paljudest mõjuritest ja peegeldab nende mõju. Nende mõjurite hulka kuuluvad organisatsiooni ülesanne, eesmärgid, kasutatavad tehnoloogiad ja tootmise ulatus või teenuste liigid, spetsialiseerumise iseloom, sisemised ja välissidemed, töö ja juhtimise organiseerimine, spetsialistide kvalifikatsioon (kvaliteet) jne. Ettevõtte struktuuriline jaotus ei ole eesmärk omaette. Selle ülesandeks on tööjaotuse ja koopereerumise , erinevate tegevusliikide ja täitjate jaotamine ja grupeerimine niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. Oleks suur viga käsitleda ettevõtte organisatsioonilist struktuuri püsivana ja igavesena. See on äri
annaabi.ee 
