Materjali mehaaniliste omaduste tundmine võimaldab hinnata masina, seadme või instrumendi vastupidavust töötamisel toimivatele jõududele. Samuti võimaldab valida masina- ja ehituskonstruktsioonide detailide valmistamiseks, sobiva margiga materjali. Seega tuleb vajalike materjalide valimisel eelkõige teada nende mehaanilisi omadusi: staatilisi ja dünaamilisi tugevusi (löögisitkust ja väsimustugevust), kõvadust, elastsust ning plastust. Pinge, deformatsioon purunemine ja tugevus. Välisjõu mõjul keha deformeerub. Selle kuju ja mõõtmed muutuvad ja materjalis tekivad pinged. Pingeks R () nimetatakse detailile (katsekehale) mõjuva jõu F- [N] ja detaili algristlõike pindala A- [mm2] suhet (s.o. ristlõike pinnaühikule mõjuva jõu suurust): R () = F/A [ N/mm2 ] Pinget mõõdetakse ühikutes N/mm2 ehk M Pa (varem oli kasutusel kgf/mm2 ). Koormuse suurenemise toimel võib tekkida metallis elastne või plastne deformatsioon.
Võnkuv süsteem on niisuguse sagedusega jõu suhtes eriti vastuvõtlik. 7. Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud võnkuvat keha ümbritseva keskkonna takistusest, kui takistus = 0, kasvaks võnkeamplituud 8. omavõnkumine sundvõnkumine, kui võnkuv süsteem määrab ise välismõju vastuvõtmise hetke (kellapendel tasakaaluasendis) vabavõnkumine võnkumine, mis toimub süsteemis pärast seda, kui süsteem on viidud (välisjõu toimel) välja tasakaaluasendist ning siis jäetud vabaks igasugustest välismõjudest (nt pendli võnkumine) sundvõnkumine võnkumine, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab mingi perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel (sundiv jõud) 9. Laine levimise kiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest v = * f
Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Võnkumisel muundub vaheldumisi kineetiline energia potensiaalseks ja vastupidi. Vabavõnkumise sagedust nim. võnkesüsteemi omasageduseks. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Vedru otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Sundvõnkumine Sundvõnkumiseks nim. võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nim. sundivaks jõuks. Isevõnkumine Nim. sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastumõjus. Koosneb: võnkesüsteemist, energiaallikast ja
Lainepikkus meeter m Laine levimise kiirus v meetrit/sekundis m/s Võnkumine-keha perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Vabavõnkumine-toimub süsteem sisejõudude mõjul-tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. sundvõnkumine - perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul toimuv võnkumine, mille sagedus võrdub välisjõu sagedusega Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge (T). Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud võngete aeg (f). Periood T ja sagedus f on pöördväärtused: T=1/f ehk f=1/T. Ring- e nurksagedus on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul (). Kehtib seos = 2f. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (x). Võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve.
tähistatakse tugevusarvutustes . Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetuses, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged. Seejuures mõlemad nihkepinged on suunatud kas pindade lõikejoone poole või lõikejoonest eemale. Nihkepingete paarsuse seadus kehtib joonpinguse, tasandpinguse ja ruumipinguse korral. Joonis 2. Pinguste liigid. 2. Joonis 3. Nihe välisjõu Q mõjul. Nihkedeformatsioon tekib keha välispinnaga paralleelsete vastassuunaliste mitte samal sirgel mõjuvate jõudude paari rakendamisel keha välispinnale. Keha lõpmata õhukesed välisjõududega paralleelsed kihid nihkuvad jõudude sihis, kõik jõududega ristuvad sirged kehas kalduvad nihkenurga võrra, kehas tekivad nihkunud kihtidega paralleelsed tangentsiaalpinged. Hooke'i seadus: = G . Siin on suhteline deformatsioon, G on pinge
Võnkumised-perioodilised liikumised,mis kulgevad ühte ja sama trajektoori pidi edasi ja tagasi.Sundvõnkumised tekivad perioodilise välisjõu mõjul.Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel.Sumbuvad võnkumised-amplituud ajas kahaneb.Sumbumatud-amplituud ei muutu. Harmoonilised võnkumised-võnkumised, mida saab kirjeldada siinuse või koosinuse funk.abil. Resonants-võnkumisamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Lained-ruumis levivad võnkumised.(Ristlaine korral toimub võnkumine risti laineleviku sihiga
liikumine tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. (pendel, kiik) Harmooniline võnkumine võnkumine, mida Saab kirjeldada sin/cos funkts abil. Vabavõnkumine (e oma võnkumine) võnku- Mised, mis toimuvad süsteemi seesmiste jõudude mõjul. Sumbuvvõnkumine võnkumine, kus hõõrde ja takistus jõudude tõttu võnke amplituud aja- jooksul pidevalt väheneb ja muutub lõpuks nulliks. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub Perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. (kell, patarei, elektri energ, raskusj, elastsusj) Resonants kui sundiva jõu sagedus ühtib süsteemi oma võnkesagedusega on tegemist resonantsiga. (laps kiigel) Matemaatiline pendel venimatu ja kaaluta niidi otsa on riputatud ainepunkti nim mat.pen. kasut maavarade otsimisel, reaalselt pole! Füüsikaline pendel pendel, mille juures me arvestame niidi venimist, kaalu ja niidi otsa riputatud keha ei ole aine punkt. Vedru pendel vt. Vabavõnkumine
3. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul. Tasakaalu asend vajalik. (nt. niidi otsas asuv raskus) Sundvõnkumine toimub välise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) 4. Kui eksisteerib jõud, mis takistab võnkumist on tegemist sumbuva võnkumisega. (nt Sumbumatu võnkumine Puudub jõud mid takistaks võnkumist. (nt aineosakeste võnkumine tahkes kehas) 5. Harmooniline võnkumine X= 6. Resonants võnke amplituudi järsk kasvamine välisjõu tõttu kuni sageduse kokkulangemiseni süsteemi oma võnkesagedusega. (nt kiigele hoogu tehes) 7. Laine on liikumine. Tekib millegi tasakaale häirimisel. Kannab edasi liikumine energiat. 8. Lainet iseloomustavad suurused: · Amplituud (X) · Periood (T) · Sagedus (f) · Lainepikkus () · Levimiskiirus v= f 9. Lainete liigid: a) Levimise järgi: · Ristlaine (laev sõidab merel vastutuult) · Pikilaine ( helilaine) b) Laine frondi järgi:
voolutugevus on maksimaalne ( i=lm ). Sel juhul sõltub voolutugevuse hetkväärtus ajast kujul i= lm cos t, kuna alghetkel t=0 ja cos0 =1, siis i= lm . Siinusfunktsiooni korral algab mõõtmine hetkel, mil i=0. Voolutugevuse hetkväärtus avaldub siis kujul i=lm sin t ja t=0 korral (sin0 =0) same, et i=0. i= hetkväärtus lm = amplituudväärtus = ringsagedus t= faas Perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi nimetatakse sundvõnkumiseteks. Need võnkumised toimuvad välisjõu sagedusel. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasnurka radiaanides. Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtus on niisuguse alalisvoolu voolutugevus, mille korral samal aktiivtakistusel eraldub sama palju kui vahelduvvoolu korral.
T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised. Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemis peab olema väike. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised. Sundvõnkumised on sumbumatud, need võnkumised toimuvad perioodiliselt mõjuva välisjõu mõjul. X- hälve, keha kaugus tasakaalu asendist antud ajamomendil. Ühik m. A-amplituud,e. maksimaalne hälve T- võnkeperiood- aeg mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Ühik s. f-võnkesagedus, väisvõngete arv ühes ajaühikus. Ühik HZ W- omega-nurksagedus, võngete arv 2pii sekundi jooksul. Ühik rad/s. W=2pii f -võnkefaas, määrab keha võnke oleku (nurga suuruse tasakaalu asendist), mistahes ajamomendil. Ühik rad =Wt
Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka mv suunaga. Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja. M läbitavus on veidi väiksem ühest. Kuld, vask, tsink. Paramagneetik on aine, mis veidi tugevdab talle mõjuvat mv. Veidi suurem ühest. Alumiinium Volfram. Ferromagneetik tugevdab talle mõjuvat mv tuhandeid kordi. M läbitavus 10³-4. Raud, koobalt, Nikkel. Ümbermagneetumine on piisavalt tugeva magneetilise välisjõu mõjul doomenide välja eelisssunda muutmine. Ferromagneetiku viimist oma täieliku puudumise seisundisse nim demagneetimiseks. Kui mähise osa on seda pidi siis osast jookseb elekter läbi. Elektrivool vastupäeva. Sellele juhtmele ( A) mõjub jõud paberist välja poole. Sellele jutmele (B) paberist Sisse. Elektrivool liiguv alt ülesse ja magnetväli mõjutab teda nii et traadid hakkavad keerlema.
Nt:kiik millele ei anta hoogu. Sundvõkumised-toimuvad välise, perioodilise jõu mõjul.(auto kolb) võnkeperiood-ühe võnke sooritamise aeg Tähis T, mõõt.1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve, tähis x0 resonants-võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süstemi vabavõnkumise sagedusega harmooniline võnkumine-võnkumine mis toimub sin või cos funkts. Järgi Algfaas-näitab milline osa võnk. on ajahetkeks 0 juba perioodist möödunud Faasivahe-kahe võnkumise faasi erinevus Laine-võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront-piir kuhu häiritus on jõudnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine ristlaine-osakesed võnguvad risti laine levimis suunaga. Nt:merelaine pikilaine-võnkumine toimub aine levimises suunas
31.Mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 32.Maksimaalne hetkel kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema 33. Jõud, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 34. Eksperimentaalsel teel. 35.Plastsed materjalid võtavad kergesti uue kuju ja säilitavad uue kuju. Rabedad kehad purunevad deformeerimisel kergesti. Elastsed kehad taastavad algse kuju/ruumala välisjõu lõppemisel. 36.Keha kuju muutumine. 37.Tõmbedeformatsioon, väändedeformatsioon, survedeformatsioon, nihkedeformatsioon, paindedeformatsioon. 38.Tekib keha deformeerimisel. Vastassuunaline väliselejõule. 39.Elastsuspiirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline tema pikkuse muutusega. 40.Keha jäikus, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse muutumisel ühiku võrra. 41.Kui osakeste kaugust suurendada vähenevad nii tõmbe-kui tõukejõud. Tõmbejõud vähenevad aeglasemalt sp
POTENSIAALNE energon kehal tema vastastikmõju tõttu: ülestõstetud keha Ep=mgh; deformeeritud keha KINEETILINE energon kehal tema liikumise tõttu PINDPINEVUSJÕUDon põhjustatud molekulidevahelisest külgetõmbest ja on võrdeline vedeliku pinna piirjoone pikkusega F= l PUNKTMASS keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada RESONANTSsundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine, kui välisjõu muutumise sagedus ühtib süsteemi võnkesagedusega SISEENERGIAkeha kõikide molekulide korrapäratu liikumise kineetiliste energiate ja nende vastastikmõju potensiaalsete energiate summe http://www.abiks.pri.ee SOOJUSHULKsiseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel TAUSTSÜSTEEMkella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse
See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. [4] Tõmbekatse malmiga Esialgne läbimõõt d0 = 20.3 mm Lõplik läbimõõt du = 20.29 mm Esialgne pikkus l0 = 117.26 mm Lõplik pikkus lu = 119.28 mm d 2 20.3 2 Esialgne ristlõike pindala A 0= = =323.655 mm 2 4 4 2
● sagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis f, mõõühik Hz(herts) 15. Vaba- ja sundvõnkumised ● vabavõnkumiste tekkimine- tasakaaluasendis oeab kehale mõjuvate jõudue resultant võrduma nulliga. Tasakaalust väljaviidud kehale mõjuvate jõudude resultant peab olema nullist erinev ning suunatud tasakaaluasendi poole. Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed. ● Sundvõnkumine- võnkumine, mis toimub peroodiliselt mõjuva välisjõu toimel. 16. Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised ● reaalses maailmas pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Seda nähtust nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised saavad sumbuda hõõrdejõu tagajärjel, aga ka siis, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teisele võnkuvale kehale. ● sumbumatu võnkumine ehk isevõnkumine- ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu
ajaga saavutab kiik tugeva hoo. Et panna keha kiikuma, tuleb talle mõjuda võnkumise taktis. Tuleb tõugata sama perioodiga, millega toimuvad keha omavõnkumised. Sellistel juhtudel räägitakse resonantsist. Resonants on sundvõnkumiste amplituudi järsk suurenemine, kui välisjõu muutumise sagedus ühtib süsteemi võnkesagedusega. Millised on selle rakendused? On väga palju akustilisi ja raadiotehnilisi seadmeid, mis konstrueeritakse just selliselt, et tekiks resonants. Resonaatorid on näiteks puhkpillitorud ja oreliviled. Neis on resoneerivaks kehaks torus või viles olev õhusammas. Kitarri kõlakast võimedab keelte helisemist just tänu resonantsile
mehaanilise energiaga, mis talle algul anti. Järelikult peab olema jääv ka võnkeamplituud - seega peaks vabavõnkumine kestma lõpmatult kaua. Näiteks: pikk pendel võib väikese amplituudiga võnkuda mitmeid tunde. Ükski vabavõnkumine ei kesta aga siiski igavesti. Vabavõnkumise sagedust nimetatakse võnkesüsteemi omasageduseks. Sundvõnkumine Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nimetatakse sundivaks jõuks. 4 Isevõnkumine Isevõnkumiseks nimetatakse sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest
Liigid: venitus, nihe ja vääne Näide: Kui paigutada palju raamatuid ühele riiulile, siis vajub riiul raskusest veidi allapoole, kuid kui võtta raamatud riiulilt ära, taastab see oma algse kuju. 6.Mis on elastne deformatsioon? Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 7.Mis on plastne deformatsioon? Plastsus ehk plastilisus on keha võime muuta ning säilitada jäävat deformatsiooni pärast välisjõu mõju. 8. Millise suunaga on kehas tekkiv elastsusjõud? Millega see on võrdne? Kehas tekkiv elastsusjõud on vastassuunaline. See on võrdne deformatsiooni suurusega. 9.Hooke´i seadus. Jäikustegur. Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega. Võrdetegur e. Jäikustegur. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. 10.Valem elastsusjõu arvutamiseks. 11
kanalisatsiooni torud). KUUMSIN 9 MEHAANILISED OMADUSED Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel Mehaanilised omadused jaotuvad erinevate materjalide puhul: 1) Tugevusnäitajad - materjali vastupanu piiri ehk tugevust (tähis R või f; ühik kG/cm2 , N/mm2 , MPa) väljendatakse materjali purustava välisjõu (tähis Pmax ) kaudu, mille ühik on kG, N. 2) Deformatsioonid (strain e. deformation) - välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. Ka jõu mõjumise viis võib olla erinev, seetõttu on erinevad ka materjalide deformatsioonid. TUGEVUS Tugevus on kehade või materjalide võime purunemata taluda pingeid, mis tekivad mitmesuguste koormuste tulemusena nagu näiteks soojuslikud, mehaanilised jms.
Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete arv Suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk maksimaalset hälvet nimetatakse võnkeamplituudiks Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks, periood ja amplituud on muutumatud ajas Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime Isevõnkumiseks nimetatakse sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega Võnkumise võib põhjustada: elastsusjõud (Hooke´i seadus) raskusjõud (gravitatsiooniseadus) sundvõnkumised ja vabavõnkumised sumbuvad ja sumbumatud võnkumised
asendist ühele, kord teisele poole · Mehaanilised võnkusmised: 1.1)vabavõnkumine -sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist.(vedrupendel,niitpendel) 1.2)sumbuvad võnkumised-pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud 1.3)sundvõnkumine-toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nimetatakse sundivaks jõuks. olenevalt sellest, millistele mõjudele on allutatud võnkuv süst.: 1)vabad e omavõnkumised-toimuvad süsteemis pärast seda kui süst. On saanud algtõuke ja jäetud siis omapead(niidi otsa viidud raskus) 2)ise-e autovõnkumised-sundvõnkumine, mille puhul võnkuv süst. Ise reguleerib oma võnkumist
Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega. Kultus pinnavormid-välis jõu toimel, näiteks: jõe deltad, luited, maasääred( Kassari juures, sääretipp-maasäär) Erosioon-see on pinnase ära kanne, tuule, vooluvee ja jää raskusjõu toimel. Kivimid on looduslike mineraalide kogumid. Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp. Muutumine.
Perioodilised liikumised Pöörlemssageduseks nimetatakse ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arvu. Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille ajasõltuvus on väljendatav siinus- või koosiinusfunktsiooni abil. Vabaks võnkumiseks ehk omavõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub ainult võnkumapanevate jõudude mõjul ja mis ei ole häiritud muudest jõududest. Sundvõnkumiseks nimetatakse perioodiliselt muutva välisjõu mõjul toimuvat võnkumist. Resonantsiks nimetatakse sundvõnkumise amplituudi järsku suurenemist võnkesüsteemile mõjuva sundiva jõu sageduse kokkusattumisel süsteemi omasagedusega. Ristlained on lained, kus võnkumine toimub lainete levimissuunaga risti. Pikilained on lained, kus võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Lainepikkuseks nimetatakse kahe lähima ühesuguses seisundis (faasis) oleva punktivahelist kaugust.
Materjali mehaanilised omadused Materjali mehaanilised omadused määravad materjali võime vastupanna erinevatele välistele koormustele: tugevus tõmbele, paindele, löögile, väändele jm. kõvadus, plastsus, sitkus, kulumiskindlus jm. Materjali mehaanilised omadused Tugevus on materjali võime säilitada enda struktuuri ja omadusi taludes surve, tõmbe, väände, painde, löögi ja muid jõudusid. Materjali tugevus sõltub selle tihedusest, niiskusest, struktuurist ja välisjõu suunast. Nii näiteks Kivimid taluvad hästi survejõudusid, aga löögi või paindejõudusid taluvad 5 50 korda halvemini. Puit talub hästi tõmbejõudusid. Seepärast tuleb kasutada materjale seal, kuhu nad sobivad. Materjali mehaanilised omadused Tugevuspiir on suurim pinge, mida materjal on võimeline purunemata taluma. Tugevuspiiri tähis on B, mõõdetakse paskalites Tugevuspiiri tõmbel nimetatakse tõmbetugevuseks, tugevuspiiri survel
Plastifikaatorid- suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. 1.1 Polümeeride omadused · Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest molaarmassi ega sulamistemperatuuri. · Defineerida saab aga keskmise molaarmassi ja ahela pikkuse. · Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. · Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist (3). 3 2. LIIMID Liim on sideaine. See kantakse liimitavatele pindadele, mis surutakse teineteise vastu. Tavaliselt liim kõveneb, andes liimühenduse. Liimimist on kasutatud juba väga ammu, näiteks kinnitati kiviajal liimi või vaigu abil noole- ja odaotsi tugevamini varte külge. Liimimine on tänapäeval ka tööstuses ja tehnikas väga tähtis
pindadele, siis on ka jõud võrdsed. 10.Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus) 11. Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud Kaks juhtu: •Rõhuga koormatud pinna ulatuses rõhk muutuva suurusega •Kogu pinna ulatuses on rõhk muutumatu suurusega 10. 11.Torude tugevusarvutus Mistahes toru teljega risti olevas suunas on jõud võrdne rõhu ja toru pooliku projektsiooni korrutisega: 12.Jõu ülekanne vedelikes (seletus) Toimub pinna kaudu suletud anumas •Välisjõu toimel tekitatakse rõhk •Rakendades eelnevalt tekitatud rõhku täiturile tekib viimase pinnal liikuma-panev jõud •Üldine loogika: pump = rõhk ja vooluhulk; rõhk ja vooluhulk = hüdrauliline energia hüdrauliline energia -> täitur täitur -> mehaaniline energia mehaaniline energia = kasulik töö 13.Hüdrovõimendi 14.Rõhuvõimendi 15.Kahetoimelise silindri dimensioneerimine (seletada erinevused suundade vahel) 16.Ühetoimelise silindri dimensioneerimine 18
Puit põleb madala temperatuuri juures, vaja eriliselt töödelda, et oleks kuumusele vastupidav. Niiskusega paisub ja hiljem tõmbub kokku, aga see toimub puu eri osades erinevalt - tagajärg pragunemine. Puidul puuduvad kindlad omadused, iga tüvi on indiviid, liiga suur maht kaaluühiku kohta - kasutamine keeruline. Puit on hügroskoopne, niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele. Pikaajalise välisjõu mõjul muutuvad puidu kuju ja mõõtmed. 24. Kuidas käitub puit tulekahjus? Puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate?
Üks täisring=2 rad=6,28rad. Mehaanilised võnkumised on perioodilised (korduvad) liikumised tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. Liigid: a) tekkepõhjuste järgi 1) vaba võnkumised-toimuvad välismõjuta NT. kitarrikeel, keha viiakse tasakaaluasendist välja, edasine võnkumine toimub süsteemiseoste jõudude puhul. Vabavõnkumised tekivad, kui kehale mõjub tasakaalu asendi poolt suunatud jõud ja hõõrdumine ei tohi olla liiga suur. 2)sulgvõnkumised toimuvad perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul(palli põrgatamine) b)liikumise iseloomu järgi: 1)harmoonilised on kõige sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv. Amplituud xo on suurim hälve. Mehaanilise lainete allikaks on võnkuvad kehad. Keha ümbritsevad osakesed
Inimgeograafia uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. 22.Mandrid, maailmajaod ja ilmakaared. Mandrid - Põhja - Ameerika, Lõuna - Ameerika, Aafrika, Antarktis, Austraalia, Euraasia. Maailmajaod - Ameerika, Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia ja okeaania, Antarktika. Ilmakaared : Loe Põhi(N) Kirre (W) Lääs < > Ida(E) Edel Lõuna(S) Kagu 23.Mõisted. Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna üldine iseloom. See moodustub pidevalt sisejõu ja välisjõu toimel. Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Hoovused on suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas. Jagunevad soojadeks ja külmadeks hoovusteks. Merelist kliimat iseloomustab pilvisus, tugevad tuuled, sademeterohkus, temp. kõikumine väike. Mandrilist kliimat iseloomustab selgete ilmade rohkus, väike sademete hulk, kuiv õhk, suur temp. kõikumine.
ebaühtlust. Head valumetallid on malm, pronks, tina. Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. Seevastu on terastel tunduvalt halvem vedelvoolavus, suurem kahanemisprotsent (2..2,5%) ning likvatsiooni kalduvus. Üldse ei saa valada vaske, paljusid messingeid, duralumiiniumi jt. Sepistatavus. Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Jämendusproov külmas olekus iseloomustab metalli deformeeritavust etteantud kuju ja mõõtmeteni survejõudude toimel. Jämendusproov tehakse lattmaterjalile, millest valmistatakse külmsepistamise teel polte, kruvisid või neete. Proovikeha lõigatakse latist nii, et selle kõrgus h=2 d (d on lati läbimõõt). Siis jämendatakse proovikeha ette antud kõrguseni
Isotooniline kontraktsioon- Dünaamiline (kontsentriline, ekstsentriline) Auksotooniline kontraktsioon- muutub lihase pinge ja pikkus. 16) ROM harjutuste tähtsus füsioteraapias, mõistete PROM, AROM, AAROM sisu Tähtsus füsioteraapias- säilitavad pehmete kudede ja liigese normaalse liikuvuse, väldivad liigese liikumatust, avaldavad mõju mittekontraktiilsele koele. ROM harjutus- Liigesliikuvus PROM- Passiivne liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll teostatakse ainult välisjõu abil, ilma, et kasutatakse patsiendi aktiivset lihaskontraktsiooni. AROM- Aktiivne liigesliikuvus, liigese liikumine sooritatakse ja kontrollitakse ainult patsiendi lihasjõu poolt, ilma välise abi ja vastusurveta, teistest sõltumata. AAROM- Aktiivne assisteeritus liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll suures või väiksemas osas on tehtud lihasjõu abil, mis on kombineeritud välisabiga. 17) Venitusharjutused füsioteraapias, meetodid, lihase kaitsereflekside ülesanne
jõudude mõju lakkamist võtab keha esialgsed mõõtmed ja kuju tagasi. Plastiline siis, kui keha ei võta enam esialdset kuju ja mõõtmeid tagasi. Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. Pöördliikumise dünaamika Pöördliikumise kineetiline energia Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2 Inertsimoment I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil
ainult selle ühele osale, siis tekib kõverus. Liikumise üldmudelid • Kui jõud rakendub samas tasandis pinnaga, milles jõud mõjub, siis tekib deformatsioon, mida nimetatakse nihkeks. • Kui lisaks eelnevale rakendub jõud ka risti mingisuguse uuritavat keha läbiva teljega, siis toimub keha eri osade pöördumine ümber nimetatud telje erinevate nurkade võrra ning tekkivat deformatsiooni nim. väändeks. • Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju taastub, siis nim. deformatsiooni elastseks. • Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju ei taastu, siis nim. deformatsiooni plastseks. Liikumise üldmudelid • Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu muutumine. • Füüsikaliselt rangelt võttes muutub kuju kui muutuvad keha punktide vahekaugused (k.a. paisumine ja kokkutõmbumine). • Võnkumised – perioodilised ehk kindla ajavahemiku (võnkeperioodi) tagant korduvad
Harmooniline võnkumine- siinuseliselt või koosinuseliselt toimuv füüsikalise suuruse perioodiline muutumine ajas. X=x0sinwt Periood- minimaalne ajavahemik, mille järel keha liikumine täielikult kordub Sagedus- võngete arv ajaühikus, ühik 1 Hz Ringsagedus- võngete arv 2pi sekundi jooksul, ühik rad/s. W=2pif Hälve- kaugus tasakaaluasendist, x Amplituud- maksimaalne hälve, x0 Resonants- nimetatakse sundvõnkumiste amplituudi järsku suurenemist süsteemile mõjuva välisjõu sageduse ühtimisel süsteemi oma võnkesagedusega Faas- nurk fii, millest võnkumise võrrandis siinus võetakse Laine- võnkumise edasikandumine ruumis. (toimub energia, ei toimu keskkonna edasikandumist) Lainepikkus- vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel Lainefront- piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ristlaine- laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti (tahked kehad, vedelike pinnal)
13. Võnkumine:nim selliseid liikumisi, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant, kusjuures võnkuv keha läbib sama tee alati edasi-tagasi. 14. Võnkumise tähis T, mõõtühik sekund. 1 täisvõnke kestust nim võnkeperioodiks. Võnkesagedus on ajaühikuks sooritatud täisvõngete arv. Sagedust tähistatakse f ja mõõtühik herts (Hz).Maksimaalset hälvet nim võnkeamplituudiks ja selle tähis on X0 . 15. Sundvõnkumiseks nim võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime. Vabavõnkumiseks nim süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. 16. Sumbuvad võnkumised-võnkumise kiirus ja ulatus vähenevad aja jooksul.Sumbumatud võnkumised- võnkumine, mis ei muutu, sest väliselt kompenseeritakse takistusjõude. 18. Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatu võnkesageduse määramisel. 19
õhku. Ei rakendu: gaasibetoonile, vahtbetoonile, korebetoonile, alla 800 kg/m3 tihedusega betoonile, tulekindlale betoonile. 4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja omadustele soovitatavad võimalikud piirväärtused Keskkonna klassi definitsioon tähendab, et selles olukorras võib kasutada, kus tingimused täidetud.
Kehtib Kepleri II seadus: 2m . 19. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. I z ε =M z Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 20. Võnkumise mõiste. 21. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus. 22. Vaba- ja sundvõnkumised. Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime vabavõnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul. 23. Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised. Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides −βt takistusjõu mõjul, x= Ao e cos ( ωt + α ) . Sumbe dekrement λ=βT . Sumbumatud võnkumised- 24. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid xm
sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva (resultant)jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F = ma Mass on inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda rohkem ta avaldab vastupanu jõule, mis püüab keha kiirendada. Massi ühik on kilogramm. Mass on skalaar. Järelikult kiirendus ja jõud on samasuunalised. Jõu ühik on njuuton: 1 N = 1 kg m/s2. Märkused: · Newtoni II seadus kehtib vaid välisjõu mõjumisel. Keha (süsteemi) osade vahel mõjuvad jõud ei saa muuta keha (süsteemi) liikumise olekut · Newtoni II seadus kehtib vaid siis, kui mass ei muutu · Newtoni II seadus kehtib vaid inertsiaalses taustsüsteemis Keha kaal on jõud, millega Maa tõmbab seda keha enda poole. Maa asemel võib olla ka mõni teine suur (taeva)keha. Oluline on see, et protsessi vaadeldakse Maale või teisele taevakehale küllalt lähedal.
immutatud puit jne.). · Süttivad materjalid põlevad leegiga (enamik orgaanilised materjalid) je nende kasutamine on tulekaitse normidega piiratud. Mehaanilised omadused · Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi.ehitusmaterjalide tu gevust kontrollitakse kõige sagedamini survele,tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e. Deformation) · Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. Materjal deformeerub. · Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. · Koormuse mõjumise järgi jaotatakse painde-,tõmbe-,surve-,väände-,nihke-ja löögideformatsioonideks. · Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks. · Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu.
Tugevust määratakse: survele, tõmbele, paintele ja väändele. Tõmbetugevus: määratakse materjalidel, mis deformeeruvad tugevasti pingete tulemusena (to, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele). Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele (tala). Kõvadus: materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Võimaldab määrata survetugevust ja valida töötlemimeetodit. Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad, killustik teeehituses jne), hinnatakse peenenenud materjali suhe kogu hulka. Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). Sõmermaterjalide purunevus muljumisel: betooni jämeda täitematerjali tugevuse ligikaudseks hindamiseks kasut
Gaas teeb positiivset tööd, kui gaasi ruumala muut on positiivne, ehk selle paisumisel. Gaasi töö on negatiivne, kui gaasi ruumala muut on negatiivne, ehk kui gaasi tõmbub kokku. 5. Põhjenda, millal teeb välisjõud a) Positiivset tööd b) Negatiivset tööd gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Välisjõud teeb positiivset tööd, kui gaasi ruumala muut on negatiivne, st gaas tõmbub kokku, välisjõu töö on negatiivne, kui gaasi ruumala muut on positiivne ehk kui gaas paisub. 6. Gaasi ruumala muutumisel gaasi poolt tehtud töö geomeetriline tõlgendus. Gaasi oleku muutumisel I-st II-e on gaasi poolt tehtav töö arvuliselt võrdne pV-teljestiku graafiku ning p ja V- telje vahelise kujundi pindalaga. 7. Kirjuta energia jäävuse ja muundumise seaduse valem ja sõnastus soojusnähtuste teoorias (TD I P).
L.Pauling esitas ligikaudse seose sidemete ioonilisuse määra hindamiseks EN alusel: EN-ioonilisuse määr(%). 1,0-20; 1,5-40; 2,0-60; 2,5-80.Teatud energeetiliste mõõtmiste ja kalkulatsioonide abil saab sideme ioonilisuse astet määrata palju täpsemalt. Elektornegatiivsus- sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites(L.Pauling 1932). 7) La Chartelivu printsiip ja järeldused sellest Dünaamika tasakaalu põhimõte. Kui mingi välisjõu(temp, rõhu, konsentratsiooni muutumine) rikub keemilist tasakaalu, siis klugevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused:* Ühe lähteaine täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele.Seetõttu väheneb ka teise lähteaine konsentratsioon ja suurened saaduste konsentr. *Mingi komponendi eraldumisel
Võnkumine toimub ainult algenergia arvel ja on alati sumbuv. Sumbuva võnkumise korral amplituud ja seega ka keha võnkumise energia kahaneb pidevalt. Amplituudi kahanemine on ekspotentsiaalne. Sundvõnkumine ja resonants sundvõnkumine toimub mingi välise, perioodiliselt mõjuva jõu mõjul. Süsteemi jõud kompenseerib liikuvale kehale mõjuva hõõrdejõu. (joonis paremal) Resonants – võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Selle tekkimise eelduseks ongi sageduste võrdsus. Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon tingimus millal esineb?(+ joonised interferents – kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt kutsutud häiritused liituvad. Interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides(ϕ2
> Jaotatakse mittesüttivateks ( ei põle, ei söestu) , raskeltsüttivateks ja süttivateks. Tulepüsivus > Raskelt süttivad materjalid põhimõtteliselt ei sula. > Süttivad materjalid põlevad leegiga, ja seejärel kasutamine ei ole kõlbulik. Mehaanilised omadused > Tugevus on materjali võime taluda mitmesuguseid välikoormusi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e deformation) > Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. > Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. > Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT
silindrina, milles mootori jõul liigub kolb · Elastseid komponente kujutatakse terasvedrudena, mille väljavenitamiseks on vaja rakendada jõudu Puhkeolekus lihae mehaanika venitusel · Organismi tingimustes omavad skeletilihased puhkeolekus nõrka pinget (puhkeoleku pinget Fo), kuna nad on mõnevõrra venitatud seisundis (lihase puhkeoleku pikkus lo on suurem kui isoleeritud lihase algpikkus I) · Lihase venitamisel välisjõu poolt tekib lihases elastsusjõud, mis progresseruvalt kasvab · Seejuures elastne pinge tekib eelkõige paralleelse-elastse komponendi struktuurides · Kontraktiilne komponent on puhkeolekus kergelt väljavenitatav Kontrahheerunud lihase mehaanika venitusel · Kontrahheerunud lihase venitamisel suhteliselt suure välisjõu poolt tekib elastne pinge eelkõige järjestikku-elastse komponendi struktuurides
3. pumbad, torustikud, sauerid, mõõteavad 4. õhutorud, mõõteavad, pumbad, torustikud 55. Milleks on laeval ballastsüsteem? 1. pilssides veetaseme mõõtmiseks 2. vajalike meresõiduomaduste tagamiseks 3. Sprinklersüsteemi varustamiseks veega 4. trümmide tuulutamiseks 56. Milline vaier on kõige painduvavam? 1. esimene 2. teine 3. kolmas 57. Mida nimetatakse laeva püstuvuseks? 1. mingi välisjõu mõjul kreeni kaldunud laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse välisjõu mõju lõppemisel 2. laeva võime püsida alati vertikaalasendis 3. laeva võime mitte kalduda kreeni laeva laadimisel 4. laeva võime sõita väikese püsiva trimmiga 58. Mis on laeva uppumatus? 1. laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees
suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. 2. Vurri kineetiline moment Vurri võib vaadelda kui N masspunktist koosnevat keha. Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri
Üldjuhul esinevad võnkeringis energia kaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Vaba elektromagnetvõnkumine: on energia kadude tõttu võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest on isevõnkumisel sagedus ja amplituud määratud ainult võnkesüsteemi enda omadustega. Isevõnkumine erineb vabavõnkumisest selle poolest, et isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastasmõjus. Kõrgsagedusvõnkumise saamiseks: peaksid võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus olema võimalikult väikesed.
võnkumine (vedrupendel, niitpendel), sest pärast sellise süsteemi tasakaalust väljaviimist saab keha võnkuda perioodiliste välisjõudude mõjuta: võnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul.Sumbuv võnkumine, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. o Sundvõnkumine ja resonantsSundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse. Vastavat sagedust nimetatakse resonantsisageduseks. Viimane on enamasti ligilähendane süsteemi omavõnkesagedusele o Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine
annaabi.ee 
