LOODUSKAITSE
vajadustest peaks jõudma iga inimeseni.
Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade
omast, kus põlismetsad on raiutud, hundid-karud tapetud, rannad täis ehitatud, jõed
sirgeks kaevatud, sood kuivendatud. Eesti loob taas tihedaid sidemeid ühineva
Euroopaga, meilgi hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa eeskujud ja kokkulepped.
1995. aastal ühines Eesti üleeuroopalise aktsiooniga «Kaitsealad elule», mis tead-
vustab rahvusparkide ning looduskaitsealade olulist osa looduse mitmekesisuse säili-
tamisel. Sama aasta, järjekordne looduskaitseaasta, juhtis tähelepanu põhimõttele -
loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid.
Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui
meil pesitsevale
valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja seaIt
tagasi, ei kannaks vilja
Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta