Tartu Kutsehariduskeskus Eneseanalüüs Koostaja: Maarja Loikonen K109 Tartu Mitteverbaalne suhtlus ehk kehakeel Minu tugevused: Vahemaa suhtlevate inimeste vahel: Tavaliselt kui ma inimestega räägin siis hoian piisavalt vahet, et saaks mugavalt suhelda. Hääletoon: On samuti piisavalt kõva ja piisavalt vaikne. Oleneb olukordadest ja inimestest. Kuid enamasti siiski kui hoogu satun muutub hääletoon veidi valjemaks. Seismis- ja istumisviis: Oleneb olukorrast, kasutan nii seismist kui istumist. Riietus, soeng, ehted, lõhn: Hoian enda välimuse igapäevaselt ja täiesti kindlalt alati puhta ja korralikuna. Seda ainult võibolla välja arvatud puhkepäevadel kodus kui pole vaja kusagile minna ega kedagi külla oodata. Aga see ei tähenda, et ma kodus olen räpakas või minu kodu pole puhas ja korralik. Ma lihtsalt pole võibolla nii hoolitsetud kui muidu. Liikumi...
«Vean kihla, et sa ei oska mu nime veerida,» ütlesin ma. «Vean kihla ükskõik mille vastu, et oskan,» kostis ta. «Hea küll,» ütlesin, «hakka pihta!» «G-e-o-r-g-e J-a-c-k-s-o-n, näed nüüd!» hüüdis ta. «Noh,» olin ma nõus, «sa oskasid, -- ma poleks seda arvanud. On teine küllalt keeruline nimi, et seda nii järsku veerida pikema peamurdmiseta.» Salaja kirjutasin nime üles, sest keegi võis teinekord lasta mind seda veerida, -- siis pidin valmis olema ja tähed ette vuristama, nagu oleksin sellega ammu harjunud. Oli kangesti meeldiv perekond ja kangesti meeldiv maja ka. Ma polnud kogu maal veel näinud ühtki maja, mis oleks olnud nii meeldiv ja nii peenike. Eesuksel polnud raudkäepidet ega ka puukäepidet nahknööriga, vaid vasknupp, kust keerati, -- niisama nagu linnamajades. Elutoas polnud voodit, polnud jälgegi voodist, aga linnas on kole paljudes elutubades voodid. Seal oli suur telliskividest müüritud kamin, ja kivid peeti puhtad ja
annaabi.ee 
