Laamtektoonika
· mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa
kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks
(Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt)
· ookeaniliste laamade põrkumine üks laam sukeldub teise alla vahevöösse
(subduktsioon), tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides
moodustavad vulkaniliste saarte kaari (Mariaani saarestik, Väikesed Antillid jt).
· laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes horisontaalne nihkumine toob kaasa
suuri maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California
laht)
Laamad triivivad astenosfääri peal kiirusega 2 - 18 cm/a mõõdetud satelliitidelt.
Aktiivsete äärtega ookean on Vaikne ookean, teised on passiivsete äärtega. Süvikud on