Jupiter (referaat)
Uurib planeeti nii nähtava spektri kui ka
mittenähtavate lainepikkuste piirkonnas. Ultraviolettkiirguses on näha Jupiteri
virmalised polaaralade valgusefektid mis on sarnased Maa polaaraladel nähtava
põhja ja lõunavalgusega.
Jupiteri nn. Galilei kaaslased tema 16 satelliidist neli suurimat on samuti HST
pidevva ja põhjaliku kontrolli all. Peamine sihtmärk on Io.
Io on päikesesüsteemi taevakehade kõike muutlikum kaaslane. Tema pinnaehitus
muutub vulkaanmilise tegevuse tõttu pidevalt. Maapealsetest vulkaanidest erinevalt
ei purska Iol mitte sulakivimeid vaid vedelat väävlit. Väävliaur ja tolm paiskub
rohkem kui 160 kilomeetri kõrgusel.
TEEKOND JUPITERILE
1972 aastaks oli meie vahetu planetaarne ümbrus saanud meile järjest tuttavamaks.
1960ndate teisel poolel olid nii Nõukogude kui Ameerika planeetidevahelised
automaatjaamad ,,koorinud ja maitsnud" Veenust ning Marssi, ent polnud söendanud
annaabi.ee 
