Keskkonnakeemia
Atmosfäärset hapnikku kasutavad
hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse.
Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb
fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal. Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel
(CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes
protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv
hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2
(valguse toimel; fotosüntees).
Süsinikuringe
Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige
liikuvamaks komponendiks süsinikdioksiid, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu
(fotosüntees)