Ateismist Eestis
Uueks
meetodiks said “nõukogulikud tavandid”, mida omakorda jäid assisteerima ka
senised loengud ja trükised. Selline lähenemisviis osutus edukaks, ent viis
ateismi institutsionaliseerumiseni, tuues endaga kaasa ateismi uususustumise,
mida on kirjeldatud allpool.
(JPEG) Tendentsidest võib välja tuua, et kuni 50ndate aastate keskpaigani peeti
religioossust alaväärseks ja usklikke “vaimust vaevatuks”. Tegu oli
vulgaarateistliku seisukohaga, mis paraku käibis kuni ateistliku tegevuse lõpuni
ning kinnistus alateadlikult ka ühiskonnas. Umbes 50ndate aastate teisest poolest
tänu suurenenud nõudmistele hakati ateistlikus argumentatsioonis religioossust
pidama “ideoloogiliseks puudujäägiks”, mille võitmise võti oli võitlevate ateistide
aktiivne veenmis- ja selgitustöö. Samuti muutub geograafiline rõhuasetus - kui
eelnevalt oli olnud rõhk Eesti-kesksusel, nt. kulakute-vastane võitlus, siis