Ateismist Eestis
Seega, ateismi hakati
rõhutama praktiliselt kõikjal, kus see võimalik oli.
Kirikukriitika kohta võibki öelda, et suurel määral jäigi see vaid vulgaarateismi
tasemel laimamisele ja “kirikliku müstika lahtiseletamisele”. Esines ka
konstruktiivset teadusliku ateismi valdkonda jäävad kriitikat ja kirjeldusi sellest,
milliste probleemide küüsis tänapäeva kirik vaevleb, ent vastavat kirjandust läbi
töötades jäi see osa olulisse vähemusse ning rahvani jõudis vaid vulgaarateistlik
suhtumine.
Siinkohal ka lühike ülevaade vulgaarateistlikust argumentatsioonist:
usklikud on inimesed, kelle reaalsusetaju on hälbinud. Olenevalt kirjeldatud
situatsioonist muutus usklikkuse probleem sotsioloogilisest kas meditsiiniliseks:
usuühinguga liitunud inimene muutus apaatseks (enamlevinud)/ohtlikuks endale
ja teistele; või kriminaalseks: usuhullud vanemad ohverdasid Jumalale oma
lapse/varem kriminaalkorras karistatud persoonist on saanud kohaliku
annaabi.ee 
