Põhjapõder Nikko
�kki hakkas pimedaks minema. Nikko oli ka majadele l�hedale j�udnud. Ta
teadis, et �hes neist toimetavad p�kapikud ja m�nes teises tegutseb j�uluvana.
Edasi j�udis Nikko valgustatus teerajale. See oli lai ning lumest puhtaks p�hitud
rada. Nikko k�ndis m��da seda rada, lootes veel midagi leida. �kki vuhises midagi
�le ta pea. Kas t�esti? Kas Nikko n�gi �igesti? Jah, kindlasti n�gi Nikko k�ike
�igelt. Saan oli vuhisenud �le Nikko. Muidugi mitte tavaline. Seda saani juhtisid
lendavad p�hjap�drad ning selles istus j�uluvana. See paistis tore.
Nikko ei olnud oma isa siiski leidnud. Ja kuna rada l�ppes, keeras v�ike p�der
end �mber. J�llegi majade suunas. Nikko n�gi kedagi kaugelt tulemas. Tal ei olnud
aimugi, kes sealt tuli. P�hjap�der vaatas pigem kauneid maju ning vajus m�ttesse.
Ta m�tles oma emast ja kuidas too tema p�rast muretseda v�ib. Siiski ei oleks Nikko
annaabi.ee 
