Io ja vulkanism
Päikesesüsteemis. Io on Jupiteri kuudest kõige suurema tihedusega (3,57g/cm³), tema
diameeter on 3630 km ning ta asub emaplaneedist 422 000 km kaugusel.
Kui kosmoselaev Voyager 1 1979-ndal aastal Iost möödus, tegid teadlased hämmastava
avastuse: Iol on aktiivseid vulkaane. Voyager 1 pildistas kaheksat purskavat vulkaani. Kuus
nendest purskasid endiselt ka 4 kuud hiljem, kui Voyager 2 möödasõidul oli.
Selleks ajaks, kui Galileo 1995-ndal aastal kohale jõudis, olid mitmed Voyagri poolt
pildistatud vulkaanipursked vaibunud, ent samas leiti palju uusi. Sealjuures leidsid Galileo
teadlased, et Io pind võib kõigest mõne nädalaga märkimisväärselt muutuda.
Io pind on üsna värviline oranzides, punastes ja mustjas-pruunides toonides. Oranzi värvust
vulkaanide ümber põhjustavad nendest välja paiskuvad väävliühendid. Io erineb teistest
Jupiteri kuudest põhjalikult seal puuduvad kraatrid, triibud ja vöödid ning ta on väga sile. Io