ÜHISKONNAKRIITIKA TEOSES „12 TOOLI“
võrdne teistega ning pidid sulanduma massi. Bender kohtles teisi inimesi
väikestena, keda on hea ära kasutada. Kõige teravam satiiri instrument
ongi Bender ise- mitme kirjandusliku tüübi koondkuju. Kuigi peategelane
sai romaani lõpus surma, ilmus ta uuesti teoses „Kuldvasikas“, teos oli küll
naljakas, kuid oli palju tõsisem.
Romaani teine peategelane , Ostap Benderi kaasosaline, Ippolit
Vorobjaninov on teoses väga vaikne ning kartlik. Ta on Ostapi täielik
vastand. Vorobjaninovil pole aega tunda kaasa oma ämma surmale, sest ta
sai teada, et ämm oli päranduse jätnud. Bender ja Vorobjaninov asusid
toolide otsingule. Bender otsustab terve teose vältel Vorobjaninovi eest,
mis kujutab Nõukogude Liitu otsustamaks selles ühiskonnas olevate
inimeste üle. Vorobjaninov annab lõpuks alla ning vabaneb Benderist, mis
võiks tähendada seda, et Nõukogude Liidu ajal põgenesid palju välismaale,
et seal paremat elu elada. Kuid saades teada, et briljandid on juba leitud
annaabi.ee 
