Võru-Hargla nõgu
selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures
osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud
aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale
tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja
Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel
tekkinud vormistikud (mõhnad).
Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja
28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise
sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva.
ALUSPÕHI
Aluspõhja peamise osa moodustavad põhjaosas Gauja ja ulatuslikumas keskosas Amata
lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad
annaabi.ee 
