köitis akrobaatide ja üldse tsirkuse maailm. Liibuvates trikoodes inimeste kehavormid toob hästi esile õrn tumedamas toonis äärisjoon, andes edasi tsirkuseartistide graatsiat. Kuigi temaatika ei ole enam nii masendav, valitseb selle perioodi piltides valdavalt nukker meeleolu "Akrobaatide perekond" "Akrobaadid. "Tüdruk Ema ja pallil" poeg" Sürrealistlik periood 1925- 1934 Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega. "Ujujad mängu- laevaga" "Figuurid merekaldal" Pablo Picasso. Klassitsistlik periood. 1916-1925 Kuigi Picasso sai inspiratsiooni selle perioodi töödeks antiikskulptuuridest, Michelangelo kujutatud inimkehadest ja
teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas kunstiobjekt ja kunstniku huvi suunduma välismaailmast kunstniku enda sisemaailma. Esile kerkisid ka vormiprobleemid. Uuel kujuneval kunstiobjektil puudus sageli traditsiooniline, looduses silmaga nähtav vorm. Oma tunnete väljendamiseks hakati seniseid väljendusvahendeid (pindu, jooni, värvusi, rütme jm) ilmestama, rõhutama ja ka abstraheerima, looma uusi, looduses mitteesinevaid kunstilisi kujundeid. Claude Oscar Monet (1840-1926) Claude Monet oli üks impressionismi algatajatest, kuid nii nagu teisedki, kujundas ta välja väga
· Klassitsistlik periood: (1916-1925) Kuigi Picasso sai inspiratsiooni selle perioodi töödeks antiikskulptuuridest, Michelangelo kujutatud inimkehadest ja prantsuse barokikunstniku Poussini loomingust, ei näe me tema töödes ideaalfiguure. Tema kujutatud kehad on tüsedad ja liialt suurte käe- ja jalalabadega. · Sürrealistlik periood: (1925-1934) Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega. · Barbaarne periood: (1937-1946) Tegemist on sõja aastatel maalitud piltidega, milles leiavad väljenduse ümbritsevate inimeste hirmud ja kannatused.
Pidi need maalid tegema kallitest hotellidest, nende inimeste tubadest keda ta ei sallinud. Näib et tundis isegi piinlikkust. Terviklikkus ja linn Figuurid on pigem värvilaigud ühtses tervikus. Vanemaks saades oli huvitatud terviklikkusest ja harmooniast. "Sellest hetkest kui alustan maalimist, püüan tegeleda harmooniaga...kuidas saavutada ka pisima detaili ühtsus tervikuga, see on kooskõla, värvuste akord". Cezanne ja vormiprobleemid "Kunst on harmooniline nagu looduski" Peetakse ka postimpressionismiks, kuid see leiutati alles peale tema surma. Kujutab loodust silindri, kera või koonuse abil, tal oli huvi puhaste geomeetriliste vormide vastu. "Järv Annecys" leidub poolgeomeetrilisi vorme. Cezanne ja psühhoanalüüs Tema maale ei tule käsitleda ainult vormi vaid ka sisu seisukohalt. Suhtus armastusse ja seksi häbelikult ja tõrjuvalt. Arvatavasti oli esimest korda armunud nooruses ja teist korda viiekümneselt
Siit tulenes ka ükskõiksus teemade suhtes. Pühenduti peamiselt kunstiliste probleemide lahendamisele. * Teiseks süvenes selle ajastu kuntsis subjektivism. Kunstnik pööras järjest vähem tähelepanu objekti tõetruule kujutamisele ja hakkas järjest rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Siit jõudis kunstnik oma tunnete ja elamuste ning ideede kujutamiseni. Seega hakkas kunstiobjekt ja kunstniku huvi suunduma välismaailmast kunstniku enda sisemaailma. * Esile kerkisid ka vormiprobleemid. Uuel kujuneval kunstiobjektil puudus sageli traditsiooniline, looduses silmaga nähtav vorm. Oma tunnete väljendamiseks hakati seniseid väljendusvahendeid (pindu, jooni, värvusi, rütme jm) ilmestama, rõhutama ja ka abstraheerima, looma uusi, looduses mitteesinevaid kunstilisi kujundeid. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. 1860-ndatel tekkis ametliku, akademistliku kunsti vastu opositsiooniline liikumine, millest kasvas välja impressionistide rühmitus.
alla, milline on tema enda positisoon, endale küsimuste esitamine *2 subkultuuri tüüpi: *I staatiline subkultuur skinheadis millegi reaalse kujutamine, reaalsususe kujutamine tähistajate kaudu *II kineetiline subkultuur punksubkultuur reaalsus ei v äljendu vaid transformaaritakse *kandus peagi üle Briti popmuusikasse (Madonna) * mingi subkultuuri stiil ei luba ennast t õlgendada üksühele, subkutluurid ei pruugi olla sisuprobleemid vaid vormiprobleemid strukturalismini tagasijõudmine POSTMODERNISM *mõiste 19.saj lõpp tuli p äevakorda, kui hakati rääkima, mida teha saavutustega kunstivallas *teatav mõtteruum, milles toimub vastav tegevus, mõtlejad jne *modernistliku kunsti probeelmidest ülesaamine *modernism otsis kunstis teatavad printsiipe, mis võtavad kokku selle, mida kunst olema peab, teatav lihtsustsus, olemuslik printsiip, dodekafoonilone printsiipteatav lihtsus uue mudeli loomine, mis on samuti v õimekas
pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja pealkiri. Klassitsistlik periood. 1916-1925 Kuigi Picasso sai inspiratsiooni selle perioodi töödeks antiikskulptuuridest, Michelangelo kujutatud inimkehadest ja prantsuse barokikunstniku Poussini loomingust, ei näe me tema töödes ideaalfiguure. Tema kujutatud kehad on tüsedad ja liialt suurte käe- ja jalalabadega. Sürrealistlik periood 1925-1934 Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega. Barbaarne periood 1937-1946 Tegemist on sõja aastatel maalitud piltidega, milles leiavad väljenduse ümbritsevate inimeste hirmud ja kannatused. Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu. Alles jääb ka mitmest
Täpsemalt öeldes on käesolevaks ajaks ka džässmuusikas välja kujunenud omad kaanonid, mida muusikud kõlatekitamisel silmas peavad, need on aga oluliselt vabamad ja teistsugustest kriteeriumidest lähtuvad kui klassikalise muusika ideaalid. Kuna džässmuusik “mõtleb” läbi oma pilli, siis on siin rohkem hinnatud isegi vastupidine nähtus – individuaal- sus, mille kriteeriumideks on siirus, emotsionaalsus ja väljenduslikkus. Džässmuusikute 39 Selles stiilis muutusid vormiprobleemid sageli kogu loomingulise protsessi aluseks. Tuntuim esindaja Stan Kenton oma orkestriga, keda on vahel ka “valgeks Ellingtoniks” tituleeritud. 40 George Russel (1923–), pianist ja džässiteoreetik, innovatiivne figuur kaasaja džässis. Pikki aastaid oli paljude džässmuusikute harmooniakäsitlus mõjutatud George Russeli tonaalsest süsteemist, mida ta nimetas
annaabi.ee 
