Villem Grünthal-Ridala
kaitses
doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud
Helsingisse.
Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad
piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema
regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli kiindunud nö kaugetesse asjadesse.
Ta kirjutas oma luulet uudses impressionistlikus stiilis ning virgutas ka teisi autoreid uutele
vormikasutustele.
Tema esimesed luulekogud "Villem Grünthali laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) olid
omas ajas väga uuenduslikud. Regivärsivormis on Ridala kirjutanud ballaadikogu "Sinine
kari" (1930).