MEHAANIKA Mehaanika on fuusika osa, mis kasitleb kehade liikumist ja paigalseisu mitmesuguste joudude mojul. Inerts on keha omadus sailitada oma liikumist voi paigalolekut. Newtoni I seadus Vastastikmoju puudumisel voi vastastikmojude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal voi liigub uhtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all. Newtoni II seadus Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav Elastne porge: peale porget liiguvad kehad eraldi, kehad sailitavad endise kuju Mitteelastne porge: peale porget liiguvad kehad koos, kehad deformeeruvad Reaktiivliikumine on liikumine, mille pohjustab kehast eemale paiskuv keha osa.
võrdelise seose korral läbib graafik alati koordinaatide alguspunkti, aga lineaarfunktsiooni korral ei pruugi graafik seda aga teha y = 2x x=2 x=1 a=y:x y=4 kui x = 1 ja y = 2, siis a = 2 : 1 = 2 kui x = 2 ja y = 4, siis a= 4 : 2 = 2 y=2 x ja y suhe on konstantne (muutumatu) Kasutatud kirjandus https://www.taskutark.ee/m/vordeline-soltuvus-vordelise- soltuvuse-graafik/ (21.01.17) https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rdelisus#V %C3%B5rdeline_seos_ja_lineaarne_seos (21.01.17) http://www.welovemath.ee/materjal/kordamine/Koondtabel_v ordeline%20ja%20poordvordeline %20seos_lineaarfunktsioon.pdf (21.01.17) ,,Matemaatika õpik 7. klassile" (2015) K. Kaldmäe, A. Kontson, K. Matiisen, E. Pais Aitäh kuulamast!
A12 = q·12 + q(1 - 2) Suurust,mis on vordne elektrostaatiliste ja korvaljoudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . U12 = A/q = (1 -2)+ 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne nulliga,seega A = q· Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vordeline pingega U12 ja pöördvordeline takistusega R12 I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis
kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete eraldumine elektrolüüdist).
laadimisel tehtud tööga. dA=jdq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q/2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U2/2 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. ELEKTRIVOOL Elektrivoolu tekkimise tingimused- elektrivälja olemasolu ja vabade laetud osakeste olemasolu. On kolme liiki toimeid: magnetiline, soojuslik(va
Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1367 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 min1) Absoluutselt must keha-neelamisvoime on 100% peegeldamisvoime 0%. Mitte üksnes ei neela kog utema pinnale langevat kiirgust vaid kiirgab ka energiat mis soltub ainult keha temperatuurist · Stefan-Boltzmanni seadus- absoluutseltmustakeha kiirgamisvoime on vordeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega E = *T4 kus E absoluutselt musta keha summaarne kiirgamisvoime, Stefan-Boltzmanni konstant ( = 5,67 W m-2 K-4) T - keha absoluutne temperatuur (Kelvini kraadides) · Paikese lühilainelise kiirguse neeldumine atmosfaaris nimetada peamised neelavad gaasid ja lainepikkuste vahemikud- · Paikese aktiivsuse ja solaarkonstandi pikaajaline muutumine- päikese aktiivsus ja solaaarkonstant on suhteliselt käsikäes muutunud, hetkel
Mootor paneb toole toopingi, mehhanismi voi masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi jargi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda toopohimotte jargi · asunkroonmasinad · sunkroonmasinad Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel labi mahise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on vordeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu =I2r · magnetsudamikus ajaliselt muutuva magnetvalja toimel hustereesist ja poorisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsudamik, mida suurem on magnetsudamiku materjali hustereesisilmuse pindala ja mida suurem on umbermagneetimise sagedus · masinaosade ja ohu vahelisest hoordest ventilatsioonikadu
dy = f (x)dx f (x) = . dx ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 2/9 Diferentsiaal Diferentsiaali omadusi Lause ~ Funktsiooni diferentsiaal on vordeline argumendi muuduga. Nullist erineva tuletise korral on funktsiooni muut ekvivalentne funktsiooni diferentsiaaliga piirprotsessi x 0. dy f (x) = . dx Lause d(f + g) = df + dg; d(f · g) = df · g + f · dg; f df · g - f · dg d = . g g2 ¨ G
annaabi.ee 
