4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained
põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm.
intensiivsed vihmad. 12. Jõgi pinnamoe kujundajana kulutus ja kuhje, sootide teke, jõeorud erinevad. tööleht 13. Miks ei ole Pandivere kõrgustikul järvesid? Miks on neid palju aga Kagu-Eestis? tööleht 1) Maapõues lubjakivi, vesi liigub kiiresti 2) Künklik maasti, nõod kattunud veega. 14. Kuidas on tekkinud Mullutu Suurlaht, Saadjärv, Kaali järv, Viljandi järv, Türi tehisjärv? Tööleht · Ms-Rannajärv · S-Voortevaheline järv · K-Meteoriidi tekkeline · TT-Tehis 15. Kus on Euroopas enim järvi/jõgesid ja miks? Kus on vähim? Tööleht 1) Põhja osas kliima jahe ja niiske 2) Lõuna osa Kuiv, vähe sademeid, temperatuur kõrge 16. Miks on osa järvi soolase veega? Miks on Kaspia meri mere nimega kuigi tegemist on järvega? 17. Selgita, mis on põhjavesi ning kuidas ta tekib? Tööleht · Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vabavesi.
annaabi.ee 
