Oosid
materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad
peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema
edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline.
Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad
koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi
Kalevipoja vägitükkidega, lugedes neid tema künnivagudeks.
Oosi pikkus võib olla mõnikümmend kilomeetrit, harja laius aga vahel ainult mõni
meeter. Tavaliselt ei ole oosid kogu pikkuses ühesuguse kõrguse ja nõlvakaldega. Rohkem jäi
settematerjali maha seal, kus veevool oli aeglasem, vähem seal, kus jäälõhe oli kitsam ja vee
voolukiirus suurem. Viimastes kohtades on oos madalam või puudub hoopis.
annaabi.ee 
