VOOLUVEE TEGEVUS Sisukord Üldiselt Vooluvee kujundatud pinnavormid Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud pinnavormid Erinevat tüüpi orud: Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud e. Lõhangorud Kanjonorud Sängorud Koosnevad ainult voolusängist Esineb tasastel aladel Ülekaalus on küljeerosioon Väga looklevad Moldorud Laiad, kausikujulised Jõesäng on orust üksnes väike osa ...
docstxt/135534024992.txt
Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) settekivimid- liivakivi, lubjakivi sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases suur munamägi-mandrijää, moreenküngas suur munamägi-mandrijää, moreenküngas sõrve säär- merevee kuhjevorm sõrve säär- merevee kuhjevorm taevaskoda ahja jõel- vooluvesi taevaskoda ahja jõel- vooluvesi Tardkivimid- rändrahnud, graniit Tekkeviisid turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks Tuuletekkelised: luited Vooluveetekkelised Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus
Vooluveetekkelised kulutusvormid Kristin ja Helen Vooluveetekkelised pinnavormid • Sängivoolutekkelised • vee-erosioon • Nõlvavoolutekkelised ehk uhtvormid • Pindmine uhtmine • Nõlvaerosioon Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire
JÕED J õ g e d e te kkim ine ... Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2)
EROSIOON Erosioon mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.]
Vooluvee kujundatud pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid - jõeorud. Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on: Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialda...
Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud m...
Arengumaades põllumaa tegemiseks, energia saamine, söögi tegemine, eksportimiseks, töötlematta. Puitu veetakse välja sealt kus seda on palju, Venemaa, Kanada, Brasiilia, Kongo, Indoneesia. Ümarpuit palgid ( kõige rohkem toodab USA) 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puutoodete valmistamiseks. Metsa kaitse : Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi. Troopikaaladel võib ulatuslik metsataie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate eemaldatakse, peegeldub lagedalt pinna päikesekiirgust atmosfääri rohkem tagasi. Selle tagajärjel tõuseb temperatuur, mullad muutuvad kuivemaks nind tekivad tolmutormid.
Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
Kaspia alamik, Surnumere ümbrus). madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri). kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko, Colorado). 6. PINNAMOODI MÕJUTAVAD SISEJÕUD VÄLISJÕUD * Laamade liikumine * Temperatuuri kõikumised * Vulkanism * Vooluvesi, sademed * Maavärinad * Põhjavesi (karst) * Lainetus, liustikud, tuul * Inimene murenemine - on kivimite purunemine välisjõudude toimel. Pehmed kivimid alluvad välisjõududele lihtsamalt. murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal (kivimi tükid). Eeldus mulla tekkele.
mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi, merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne.
.Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempoolne lisajõgi on Marica.
Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud looduslikke ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogusid vaid 32%. Pandivere Kõigehõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Jõelähe Jõe algus e. jõelähe võib alata: 1. allikast, 2. järvest, 3. voolata välja soost. Suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta. Jõe osad Ülemjooks 1. suur lang 2. kiire vool Alamjooks 3. toimub uuristav tegevus (erosioon) 1. vesi voolab aeglaselt 4
Looduslikud tegurid: Põuad. Nende tõttu kuivavad allikad, langeb jõgede ja maa-aluste valgalade veetase, mille tagajärjel hävineb mullastiku pealmine struktuur ning maapind kuiveneb. Põuaperioodide pikenemine toob kaasa kõrbestumist, sest pärast põlenguid on metsi üha raskem taastada. Viljaka mulla ärakanne ehk erosioon: Tuul kannab ära mullaosakesed Paduvihmadest ja üleujutustest tekkiv vooluvesi kannab viljaka mulla ära. Selle tagajärjel muutub maa harimis- kõlbmatuks ja võib kõrbestuda. Kliima üldine soojenemine, mille tagajärjel pinnase temperatuur tõuseb ning sellele järgnev suurenenud aurustumistase põhjustab kõrbestumist. ... Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel- Maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte
gravitatsioonist põhjustatud liikumine. 8. Rusuvool ehk seli ehk selivool on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega alal esineda võiv pinnasest ja veest moodustunud tugev veevool, mis on kaasa haaranud nii jämedateralist (kive, rahne) kui ka peenemateralist ainest.see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia . 9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool
väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati tohutud metsaalad. Väga palju metsa on ajajooksul hävinud. Kasutati puitu laevaehituses. Kütteks oli oluline. Hiljem kehtestati piirangud ning hakati metsa istutama. Metsakaitse: Ilma metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa- alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi. Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega. Kala töötlevad ise või annavad
mõjusid paljudes piirkondades. Muldade erosiooni põhjustab suureneva toiduvajaduse tõttu teostatav metsaraie. Umbes pooled kogu maailma troopilistest vihmametsadest on praeguseks hävitatud. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele mäenõlvadele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kuna aurumine on niisutatavatel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal samade kultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ning reostada veekogusid
Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võimalik toota energiat. Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid-päikesekiirgus- vooluvesi, tuul, kliima, elutegevus, toiduahel, energiaallikad. Endogeensed protsessid(sisemised)-maakoorega seotud laamad, Eksogeensed(välimised)- igasugused kliima, kuuga seotud, energia pärineb välisjõududest. LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitus-tuum(raud, nikkel), sisetuum(tahke), välistuum(vedel), vahevöö(kivimiline ja tahke), astenosfäär(plastiline) Litosfäär-maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale
ÜLEUJUTUSED: · Gangesel ja Brahmaputral suvel- suvine mussoon India ookeanilt ja liustike sulamine Himaalajas, lisaks madal ja tasane ala, kus vool aeglane · Huanghel- sügisesed vihmad ja tasandikualal aeglane vool ( lisaks voolab jõgi tasandikust kõrgemal tammide vahel) oskab selgitada seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel; Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda paremini kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Jõe langus- lähte ja suudme kõrguste vahe ( Eestis suurim Piusal- 208 m) Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri kohta ARVUTATKASE: ( lähte kõrgus- suudme kõrgus) jõe pikkus Tavaliselt sängi kalle ehk lang suurem ülemjooksul ja väikseim alamjooksul ( erandid nt
energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele. Põlevkivi kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses. Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud
CO2 satub mikroorganismid(mügarb kivimite(kõige atmosfääri akter) enam), hingamise, lämmastikväetised, organismide, kõdunemise liblikõielised, mulla ja vee ja põlemise sisepõlemismootorid vahel tulemusena Nitraadid Vooluvesi Tootjad veekogudes(taimestiku uhub fosfori seovad CO2- vohamine) maakoorest te ja välja ja valmistavad muudab fotosünteesi taimedele käigus kättesaadava
palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine. Fosforiringe: Fosforiringe all mõistame fosfori liikumist eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosforit gaasina ei esine ning seega seda atmosfääris pole. Kõige enam leiab fosforit kivimites (litosfääris), vähem elusolendites, mullas ja vees. Fosfor ringleb kivimite, organismide, mulla ja vee vahel. Vooluvesi uhub fosfori maakoorest välja ja see muutub kättesaadavaks maismaa- ja veetaimedele. Jõed kannavad fosforit maailmamerre. Nii meres kui ka teistes veekogudes sadaneb osa fosforist põhja. Tagasi maismaale satub fosfor siis, kui maakerke tõttu muutuvad veealused alad maismaaks, aga ka veelindude ning siirdekalade elutegevuse tulemusena. Kaladest toituvate lindude väljaheited väetavad maismaataimi, paljud jõgede ülemjooksule
Okasmetsades sellist protsessi pole. Mullakihi paksus. Ja teised õiged vastused. (max 6 punkti) 15. Murenemise tagajärjel tekib murend, mis jääb tekkekohale püsima ja kivim kattub paksu murenemiskoorikuga. Sel juhul peaks murenemisprotsess mõne meetri sügavuses maapinnas mingil ajahetkel lõpuks peatuma. Miks aga murenemine siiski kunagi tegelikult ei lõpe? Tuul ja vesi (sademed, vooluvesi), jää viivad murendi sellest kohalt ära ja protsess jätkub. (max 2 punkti) Kokku max 62 punkti 70% - 43 punkti
kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. 10) rannikute erosioon, MIllest sõltub? Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. (lained lõhuvad rannikut, mille tagajärjel tekivad pangad ) 11) ookeanide reostus 1.nafta puurimine 2. olmereostus 3. tankerite avariid
kujuneb sügav kanjonorg. Millal uuristab jõgi kõige rohkem oma külgi? Siis kui voolusäng on vähe kaldu ja seetõttu voolab vesi aeglaselt ja uuristab rohkem külgi. Nii tekib jõeorg. Nimeta mõned jõed, millel on delta- Leena jõel PõhjaJäämere juures, Doonaul, Volgal Euroopas, Niilusel Aafrikas Kuidas mõjutab maismaa piiri delta? Delta kasvamine, st. setete kuhjumine, täidab madalad mered ja maismaa laieneb. Milliseid pinnavorme tekitab vooluvesi? Jõesäng, jõeorg, delta, uhtorg Kus on Eestis uhtorge? Haanja ja Otepää kõrgustikus Millised on Eesti suuremad salajõed (vesi voolab edasi maa all) Jõelähtme, Kuivajõe, Erra ja Salajõe. Kus Eestis esineb karsti? Kostivere, Tuhala, Kuivajõe ja mitmel pool mujal Põhja-Eestis. Stalaktiidid - laest tilkuvad tilkekivid karstikoobastes Stalagmiidid - karstikoopa põrandal olevad sambakujulised tilkekivid Kuidas tekib põhjavesi?
tr Tooge niiide selle kohta, mis abin6usid saab rakendada pildil kujuta- tud probleemi flrahoidmiseks. lp Viimase ülesandega jäin nüüd kahtlema, et ehk on tegu hoopis erosiooniga- mullastiku loodusliku ärakandega. Mida põhjustavad, x sademed, vooluvesi, tuul ja samuti temperatuuri kõikumine nagu ka murenemisel. Väheneb ka muldade orgaanilise aine sisaldus. i i Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt {
* Põhjavee reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine, mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel. Reostuse vältimiseks puurkaevude läheduses on iga veehaarde ümber moodustatud sanitaarkaitseala, kus luuakse kaitsereziim. *Põhilise osa veevarudest moodustab jõgede vooluvesi. Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. Veevarusid on võimalik säästa puhta vee kulu vähendamisega tööstuses. Vett püütakse ka kasutada korduvalt. Rannikumere reostamine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Heitvee hajutamiseks ja reostuse väendamiseks kasutatakse süvalaskusid. Suureks ohuks on naftareostused. Selle eemaldamiseks kasutatakse ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid.
rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharude-ga. Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmes tekkisid deltad. · Limaanrannik on rannikutüüp, kus mere rannikul esinevad limaanid - jõe suudmesse tekkinud merelahed. Vooluveetekkelised pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid jõeorud. 8 Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on : · Sängorud. Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu
kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12.Pindmine ja jooneline erosioon Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
puhul ka ELU- JA SIGIMISKOHT, VARJE- JA JAHIPAIK. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18. Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on? Puhtaveelistes ja läbipaistvates vetes. 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? Sest vesi liigub ja kisub taimi. Vooluvesi viib seemned minema. 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel? On hakanud reostuse tõttu levima vetikad. Pruunvetikatest põisadru, Sphacelaria arctica ning niitja tallusega eutrofeerunud keskkonda eelistavad Pilayella ja Ectocarpus, punavetikatest Furcellaria lumbricalis ning Polysiphonia ja Ceramium’i liigid, rohevetikatest Cladophora ja Enteromorpha liigid.
* mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi). * Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda selgemalt kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime; 4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe
suvilakoperatiividele järv supluskoha ja maalilise vaatega. Tulevik on järvele mitmekesine, kuna Kurepalu paisjärve väiksema järve kaldale on rajatud rand (foto 4). Järgmisel aastal tehakse ka vajalikud proovid, et kinnitada rand suplusrannana. Samas tuntakse muret, kuna järves toimuvad kiired kinnikasvamise protsessid. Seda ei pea tingimata seostama vee koostise näitajatega, vaid loomuliku nähtusena. Esiteks on järv üsna madal (keskmine sügavus 1,8 m) ning vooluvesi toob juurde üha settematerjali, mis annab hea võimaluse taimese kinnitumiseks. Vältimaks kinnikasvamist tehakse järvel puhastusi (viimati 1998. aastal). Kui me ei teaks ka põhjusi, miks järv loodi võin väita, et praegu on Kurepalu paisjärvede tähtsus rekreatiivne. 9 LISAD Foto 1. Saar Kurepalu paisjärves Foto 2. Allikast väljuv metalltoru 10 Foto 3
kivimite kihid lainjalt voltideks kokku pressitakse Samakõrgusjoon e horisontaal- kinnine (kontuur)joon, mis läbib ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte; kujuteldav maapinna lõikejoon kindlal kõrgusel asuva tasapinnaga Murenemine- protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad Erosioon- protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Transportijaks võib olla vooluvesi, jää, tuul. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsast protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. Karst- kivimite vees lahustumise tagajärjel tekkiv pinnamood Ilm- õhkkonna seisund lühikese aja vältel Kliima- ilmade pikaajaline vaheldumine Atmosfäär- õhkkond Päikesekiirgus- maale langev päike Õhumass- sarnaste omadustega õhu suur kogum Passaadid- troopikast ekvaatorile aasta ringi puhuvad püsivad tuuled
PÕHJUSED: Sajandite jooksul välja kujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust. Tagajärjeks on mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele. Pinnase erosioon Mullakihi keskmine paksus on 15 cm. Pinnase erosiooni ehk ärakannet põhjustavad: Sademed Vooluvesi Tuul Uhutakse ära viljakas kiht tugevam erosioon esineb troopikas, nõrgem parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Erosiooniprobleeme soodustavad: Liigkarjatamine, metsade hävitamine, väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat! Erosiooni ennetamine
vöönd tuntuimad on Katmandu ja Pokhara org. Himaalaja peaahelik moodustab keskm. 45Km laiuse vööndi, mis asub Hiina piiri ääres. Nepalis asub 8maailma 14-st rohkem kui 8000m kõrgusest mäetipust, seal hulgas maailma kõrgeim tipp Dzomolungma (8846m). 2/3 Nepali alast on kõrgemal kui 1000m, sealhulgas ¼ kõrgemal kui 3000m ja 10% kõrgemal kui 5000m. Himaalaja kui noore kurdmäestiku pinnamoodi on tugevasti kujundanud liustikud ja vooluvesi. Nepali loodusele on iseloomulik erakordselt suur maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus ning kõrgusvööndilisus. Viimase 30-40 aasta jooksul kuivendatud, varem soises Terais on kohati säilinud babuserohket padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000-
Emajõe jõgikonda, valla põhjaosa jääb Elva jõgikonda ning Vidrike kant 8 Võhandu jõgikonda. Suurem osa Otepää valla vooluveekogudest algab küngastevahelistes nõgudes paiknevatest järvedest ja soodest (enamik neist on kinnikasvanud järved) ning järgivad neid ka edasisel teel kõrgustiku ääreala või vanade orgude poole. Soodes on looduslikud voolusängid kitsad, madalad ja looklevad. Vaid seal,kus vooluvesi on kunagi murdnud läbi naaberkünkaid ühendavatest sadulatest, on lühikestel lõikudel kujunenud sälk- või moldorud, kus voolusängi lang on suurem ja vool kiirem. Vooluveekogud on kohanenud nii liustikutekkelise pinnamoe kui vanade orgudega. Otepää valla vooluveestiku teljeks on Väike Emajõgi, mis on ka Eesti keskmise suurusega jõgi. Kuid seal paikneb üksnes jõe ülemjooks. Ülejäänud jõed, ojad ja kraavid on Väikesest Emajõest veelgi
toiduvajaduse tõttu raiutakse uute põllumaade saamiseks järjest rohkem metsi. Umbes 50% kogu maailma vihmametsadest on juba hävitatud. Inimese elueaga võrreldes võib mulda pidada taastumatuks loodusvaraks. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi juba õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele maanõlvakutele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kogu haritavast maast on ligi 18% niisutatav, kuid selleks kasutatakse ligi 75% maailma mageveest. Kuna aurumine on nendel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal monokultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Põldudelt kanduvad väetised väga kergesti veekogudesse, põhjustades nende
järjest intensiivsemat maakasutust. Tagajärjeks on mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele. 1.2.6. Pinnase erosioon 7 Mullakihi keskmine paksus on 15 cm. Pinnase erosiooni ehk ärakannet põhjustavad: Sademed Vooluvesi Tuul Uhutakse ära viljakas kiht tugevam erosioon esineb troopikas, nõrgem parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Erosiooniprobleeme soodustavad: Liigkarjatamine, metsade hävitamine, väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat!
kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud 32. Millest on tingitud mullastiku vaesumine? liigkarjatamine põllumajandus (väetised [saatumine], monokultuurid, mürkained [jäätmed], rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu) metsade taandumine looduslik mulla vaesumine (sademed, vooluvesi, tuul, tempratuuri kõikumine) erosioon 33. Mis soodustab kõrbestumist (antropogeensed tegurid)? Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne). Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; Looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34
Samas on Eesti tööstus koondunud just sinna. Üle 10 km pikkuste jõgede võrgu keskmine tihedus on 0,23 km/km2, seejuures Liivi lahe vesikonnas 0,27 km/km2, Soome lahe vesikonnas 0,22 km/km2, Narva-Peipsi vesikonnas 0,23 km/km2 ja saartel 0,11 km/km2. Kõige hõredam - 0,05 km/km2 – on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta vooluvetevõrgu kujunemist. Pandivere kõrgustiku võlvil puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi – 162 km, siis Pärnu jõgi – 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Jõgesid, mille valgala on üle 1000 km2 on 15, kusjuures Narva jõe kogu valgala on suurem Eesti Vabariigi territooriumist. Peaaegu tervikuna Eestis paikneva Emajõe valgala moodustab Vabariigi pindalast 22%. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline, ülem- ja
Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Aafrika põud on probleemiks Tagajärjed: Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib ende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemist Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss inimkapital Lahendused: Inimeste toitumisharjumuste muutmine (rohkem kalatooteid tarbida) Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat Erosioon Põhjused: Sademed Vooluvesi Tuul Liigkarjatamine Metsade hävitamine Väärad maaharimisviisid Tagajärg Metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile., mis uhub mulla minema. Tuul ja vesi annavad pinnase minema. Lahendus Vähendada liigkarjatamist Istutada puid mäenõlvadele Tõkkeid rajada põldudele Kõrbestumine Põhjused: Taimkatte hävitamine ülekarjatamisega, transpordiga, oskamatu niisutamisega Globaalne kliimasoojenemine
Koha absoluutset kõrgust või absoluutset sügavust arvestatakse maailmamere tasemest. · Pinnamoe kujutamisel kaardil kasutatakse samakõrguse- ja samasügavusjooni ning värvustausta. · Mandritel eristatakse pinnamoes mäestikke ja tasandikke. Mäestikud jagunevad kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks. · Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks. · Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda. · Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest.
öelda, et kord rikutud maa on lõplikult käest läinud. Mulla vaesumist põhjustavad: · maaharimisviisid · karjatamine · metsade raie. Moodsast põllumajandusest-väetised, mürkained ja rasked masinad-tulenev viljaka mulla vaesumine teeb muret eriti tööstusmaades. Mullakihi paksus on keskmiselt 15 cm ning erinevad põllu- ja metsamajanduslikud meetmed tagavad selle viljakuse. Mulla erosiooni põhjustavad: · sademed · vooluvesi · tuul · temperatuuri kõikumised Nii uhutakse minema maa viljakas pinnakiht-huumuserikas muld. Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Maapinna kulumine - looduslik nähtus, mis muutub probleemiks, kui inimene oma tegevusega loob erosiooni soodustavaid tingimusi. Erosiooni esmane tagajärg on nii mulla produktiivsuse kui ka veesidumisvõime vähenemine.
arvutamine2 Üle 10 km pikkuste jõgede võrgu keskmine tihedus on 0,23 km/km 2, seejuures Liivi lahe vesikonnas 0,27 km/km2, Soome lahe vesikonnas 0,22 km/km2, Narva-Peipsi vesikonnas 0,23 km/km2 ja saartel 0,11 km/km2. Kõige hõredam 0,05 km/km2 on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest 10 pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ega soodusta vooluvetevõrgu kujunemist. Pandivere kõrgustiku võlvil puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa, mille lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe on 208 m. Suurim keskmine lang on Soome lahte suubuval Mustojal 3,5 m/km, väikseim Emajõel 0,04 m/km, kus langus 100 km kohta on kõigest 3,7 m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere
(sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kôigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE-d tunduvalt väiksemad. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed - veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Pôhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond - mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Pôhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog - liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär - 6,6*107 Fossiilne kütus - 8*106 Hüdrosfäär - 2,7*105 Biosfäär ja kôdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär - 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2): N2 (ôhus) - 7592: bakterid ja sinivetikad orgaaniline N. N (orgaabiline) - 1,269: ammonifitseerijad bakterid NH3.
5x rohkem biomassi. AE (söödud toidu seedimine) on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Põhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Põhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär 6,6*107 Fossiilne kütus 8*106 Hüdrosfäär 2,7*105 Biosfäär ja kõdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2): N2 (õhus) 7592: bakterid ja sinivetikad orgaaniline N. N (orgaaniline) 1,269: ammonifitseerijad bakterid NH3.
Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata järeltulevate põlvede vajadusi ja väljavaateid puhtale keskkonnale ja ressurssidele. Maa geoloogilise arengu põhietapid:
Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. (VIHMAMETSADES) Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. KLIIMA KLIIMA iseloomustab piirkonna paljude aastate keskmisi ilmastikuolusid Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ida-kirdetuuled
annaabi.ee 
