elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist Ini, väljendub valemiga WM Magnetvälja energia daulides L Induktiivsus henrides (H) I Vool amprites Aheldusvoog veebrites (Wb) Vahelduvvool Aktiivtakistis läbiv vahelduvvool (JOONIS. Vasakpoolne) Aktiivtakisti puhul on pinge- ja vooluvektor ühes suunas ehk pinge ja vool on faasis Induktiivpooli läbiv vahelduvvool(JOONIS. Keskmine) Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 ' võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool(JOONIS. Parempoolne)
E2 Joonis 5.2 M12 = I = kc I, (5.5) kus kc on mootori võrdetegur. Eelnev kehtib alalisvoolumasina kohta, kus alalispinge tekitab konstantse magnetvoo, kuna vahelduvpinge toite puhul tekitab rootor vajaliku momendi. Alalisvoolumasina magnetvoo vektor on orienteeritud pooluste telgede suunas ning vooluvektor on tänu harjade paigutusele sellega risti. Sünkroonmasinates toidetakse rootorit alalisvooluga, kuid staatori magnetvälja tekitab vahelduvvool. Alalismagnetvoo vektor on orienteeritud pooluste telgede suunas. Sünkroonsetes servimootorites mõjutab rootori asendi koodanduri signaal elektroonilise vaheldi juhtimissüsteemi ja vaheldi tagab õige nurga magnetvoo ja vooluvektori vahel sarnaselt alalisvoolumootorile.