Optiline tugevuse tähis D Optilise tugevuse ühik dpt Optilise tugevuse valem D = 1/f Fookuskauguse tähis f Fookuskauguse ühik m Kiiruse tähis v Kiiruse ühik m/s Kiiruse valem v = s/t Teepikkuse tähis s Teepikkuse ühik m Aja tähis t Aja ühik s Sageduse tähis f Sageduse ühik Hz Sageduse valem f = 1/T Võnkeperioodi tähis T Võnkeperioodi ühik s Tiheduse tähis ρ Tiheduse ühik kg/m^3 Tiheduse valem ρ = m/V Massi tähis m Massi ühik kg Ruumala tähis V Ruumala ühik m^3 Rõhu tähis p Rõhu ühik Pa Rõ...
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge ...
Alalisvool 1. Mis on alalisvool? Elektrivool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (pos. pooluselt negatiivsele) Nt: aku, patarei 2. Juhtivuselektronid? Valentselektronid(metalli aatomi väliskihi elektronid), mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses 3. Voolutugevust määravad suurused/valem? Voolutugevus laengute liikumiskiirus juhis. 4. Mis on elektrivoolu tekkimise tingimused? · Vabad laengukandjad (neg/pos ioon; elektron) · Mõjuv jõud 5. Ohmi seadus sõnastus, valem Väidab, et voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega 6. Mis on elektritakistus? Valem, ühik Elektrit...
Füüsika kordamine 1. Lorenzi jõud. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorenzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. 2. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned. Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad maa magnetvälja jõujooned. Maal on kaks magnetpoolust Maa magnetiline põhjapoolus(maa lõunapoolus) ja Maa magnetiline lõunapoolus(maa põhjapoolus). Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Millega tegeleb elektromagnetism? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. 4. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 5. Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet. Dünamo koosneb pöörlevast osast e. rootorist, milleks on kindlal viisil p...
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R 12 Arvutame voolutugevuse väärtuse: I = = 6 (A). ...
L.Galvani ja A.Volta avastus - elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s |...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mille tekitab liikuv osake ja mille paigal seisev osake? Liikuv osake: ¤ magnetvälja Paigal seisev: ¤ elektrivälja ¤ elektrivälja 2. Mida nim. püsimagnetiks? Püsimagnetiks nim. keha, mida ümbritseb alati elektriväli. 3. Valem: jõu arvutamiseks kahe vooluga juhtme vahel. F= K----- K- konstant; l- pikkus; d- juhtmete vaheline kaugus; K= ------ I- voolutugevus; 4. Ampere seadus. F= BIlsin B-magnetvälja induktsioon; I- voolutugevus; l- pikkus; sin- magnetvälja induktsiooni ja voolutugevuse vaheline nurk 5. Vasakukäereegel. Pöial näitab jõu suunda(F) Väljasirutatud näpud näitavad voolusuunda. 6. Lorenzi jõud. Mõjutab alati liikuvat laetud osakest. Kehtib ainult positiivse jõu kohta. F = Bqvsin B- magnetvälja induktsioon; q- laeng; v- kiirus 7. Paremakäereegel. Näpud näitavad magnetvälja suunda. Pöial näitab voolusu...
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus-...
elektromag.võnkumisteks nim. laengu voolutugevuse ja pinge perioodilisi võnkumisi Standardvoolus vooluringis on sagedus 50Hz ja voolutug. 220V ehk 50 korda sekundis +220V ja 50 korda sek -220V ja sada korda sek. vool puudub. Teatud pühjustel tuuakse sisse niinimetatud efektiivväärtused. Efektiivväärtuse valem I= Im/2 I- voolut. efektiivväärtus, U=Um/2 U- pinge efektiivväärtus. Teg. Kõik mõõteriistad mõõdavad vahelduvvoolu korral efektiivväärtusi. Tegelikult +/-311 V Mahtuvustakistus- sellisel juhul on voolu võrku pandud nt kondendaator. Alalisvoolu korral vool kond. Ei läbi Vahelduvvoolu korral osutub nagu vahelduvvool läbiks kondendaatorit. PÕHJUS: pidev kond, laadimine ja tühjenemine mille tulemusena vool n.ö säilib. Kuna kond. Laadimiseks ja ümberlaadimiseks kulub teatud energia miis ta nagu avaldab takistavat mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X ...
Füüsika KT kordamine 1.Mis on vahelduvvool? Mida näitab selle periood? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja -suund perioodiliselt muutuvad. Periood T on 20 ms, st et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20ms tagant. 2.Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Kuidas see sõltub ajast? +valem Vahelduvvoolu hetkväärtus näitab voolutugevust mingil kindlal aja hetkel. Voolutugevuse suurus muutub perioodiliselt. i=im*sin*t siinusfunktsiooni korral algab aja mõõtmine hetkel mil i=0 (i hetkväärtus ; Im amplituudväärtus ; t faas ; - 2f (ringsagedus) 3.Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Mis on kaitse? Kuhu ja kuidas ühendadakse? Kaitsmed katkestavad vooluringi kui voolutugevus ületab etteantud piiri. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmetele. 5.Mis on kaitsejuhe? Selle tööpõhimõte,...
Füüsika kordamine 1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu...
Seadus Definitsioon ja valem Rakendusnäide elektrotehnikas Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate Võimaldavad arvutada lineaarsetes Kirchhoffi vooluseadus elektriahela harude voolutugevuste ahelates voole ja pingeid nii alalis- kui algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1...
Füüsika Vahelduvvool ★ Elektrienergiat toodetakse eelkõige vahelduvvooluna seetõttu, et vahelduvvoolu pinget on lihtne trafoga muundada. ★ Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. ★ Vahelduvvool esineb majades, seda saab kasutada igapäevaste seadmete kasutamiseks, mis tarbivad erineva pingega voolu. Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? ➢ Alalisvool tekib juhtides, mis ühendatakse aku või taskulambipatareiga. ➢ Alalis- ja vahelduvvoolu erinevus tuleb ilmsiks siis, kui mõõta lampides voolutugevuse sõltuvust ajast. ➢ Alalisvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. ➢ Vahelduvvooluks nim. voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. ➢ Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu el.väli. Vahelduvvoolu genereerimine ➔ Vahelduvvoolu toodetakse generaatoriga, mille töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. ➔ Voolual...
ELEKTROMAGNETISM 11.a Triin Rannak 1. Elektromagnetilise induktsiooni olemus + valem - nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Elektomagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. 2. Mis tekitab voolu muutumatus magnetväljas liikuvas juhis? Lorenzi jõud. 3. Miks muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis? Kui magnetväli ei muutu, siis ei saa olla ka elektrivälja, mis paneks juhtme liikuma ja kui juhe ei liigu ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. 4. Mis on 1 veeber? 1 Wb on magnetvoog, mis läbib ...
1. Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Valem: I=q:t , kus Ivoolutugevus (a ); q laeng (c) ja t aeg (s) 4. Kuidas ühendame ampermeetrit vooluringi? Ampermeetrit ü...
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu *laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu met...
Referaat Ohmi seadus Liia Brovarets Pk13 Ohmi seadus On üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime “oom”. See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ...
Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näi...
1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teis...
Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsioon · Elektromagnetilise induktsiooni nähtus nähtus, mille puhul muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu · Magnetvoog (tähis, valem) - füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja mõju kehale. Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem · Elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo · Lenzi reegel magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkimist takistada · Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõ...
Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuid...
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus...
Vahelduvvool- kui laengukandjate võnukimine. Vahelduvaksvooluks nim- elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub(sj muutub ka suund).Sagedus f on 50 Hz ja Perioodiks T - 20ms. Hetkväärtus- voolutugevuse väärtus antud ajahetkel(i). Amplituudväärtus- Voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus (Im). Alalisvoolu- korral on laengukandjate suunatu liikumine ühtlane kulgliikumine.(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduv...
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V] i = - n ------- n juhtme keerdude arv , magnetvoo muutus [Wb] t t ajavahemik [s] 3. Sõnasta Lenzi reegel ja milleks seda kasutatakse, reegli praktiline kasutamine ? Juhis tekkiva induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga takistab välise magnetvälja muutum...
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk Q=I2RA , kus Q on soojushulk (J), I on voolutugevus (A) ja R on takistus () Voolu toimel juhist eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ning aja korrutisega. 6.Elektrivoolu võimsus + valem N=UI, kus N on võimsus (W), U on pinge (V) ja I on voolutugevus (A) El. Voolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. 7. Ülesanded
1. Ampere'i seadus:Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja sin- ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumi...
Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväl...
1)magnetvoog-füüsikaline suurus, mis võrdub pinda läbiva magnetilise induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev magnetvoo muutus põhjustab induktsiooni emj. juhtmes endas. Lenzi reegli kohaselt, kui: *VOOL JUHIS KASVAB=eneseinduktsioon takistab seda kasvu ehk vool ei saavuta vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe *SAAVUTAB PÜSIVA VÄÄRTUSE=lõppeb magnetvoo muutumine ehk i=0 *VOOLUKATKEMISEL=eneseinduktsioon püüab voolu alal hoida, selletõttu ei...
Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keh...
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5. ...
Elektromagnetism Kristiina Ojamets, 11a 1. Elektromagneetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris: kui kontuur liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog ; kontuur asetseb magnetväljas, mis muutub Elektromangeetilise induksiooni seaduseks on Faradi seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. Faraday väljendas oma katse tulemusi sedasi, ...
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga...
1. Elektrivoolu tööks nimetatakse f. suurust, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. tähis: A; ühik 1J 2. El.voolu tööd mõõdetakse kaudselt: 1) A=tUI (ampermeeter, voltmeeter, kell) 2) (U²/R)t (voltmeeter, oommeeter, kell) 3) I²Rt (ampermeeter, oommeeter, kell). Otseselt: elektrienergia arvestiga (voolumõõtja) 3. El.voolu võimsuseks nimetatakse f.suurust, mis võrdub el.voolu töö ja selle töö tegemise aja suhtega. tähis: N; ühik: 1W 4. 1W on el.voolu võimsus, mille puhul el.vool teeb 1sek jooksul tööd 1J. 5. El.voolu võimsuse kaudne mõõtmine: 1)N=UI (voltmeeter, ampermeeter) 2) N=U²/R (voltmeeter, oommeeter) 3) N=I²R (ampermeeter, oommeeter). Otseselt: vattmeetriga 6. 1kWh = 3 600 000J 7. El.voolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t...
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine l...
Elektrivool - vabade laengute suunatud liikumine. Selleks, et see tekiks peavad olema vabad laengud. Elektrivoolu toimed - soojuslik, keemiline, magnetiline. Voolutugevus - juhiristlõiget läbinud laengu ja vaadeldava aja vahemiku jagatis. [I = q/t] Ohmi seadus - voolutugevus vooluringis on võrdeline pinge juhi otstega ja pöördvõrdeline juhi tähistusega. [I = U/R] Takistus - näitab keha takistavat mõju el.voolule. Sõltub: juhi pikkusest - mida pikem on juht, seda suurem on takistus(seetõttu ei saa el.voolu transportida pikkade vahemaade taha); juhi ristlõike pindalast - mida suurem on ristlõike pindala seda väiksem on takistus; ainest - mõningatel ainetel on väike takistus(KAS juhtmetes - hõbe, vask, Al), mõningatel on keskmine takistus(nt-nkroom), mõningatel aga väga suur takistus(klaas, plastmass, kumm, portselan)[R=P*l/S] Eritakistus - näitab takistuse sõltuvust ainest. Üldiselt enamus kehade takistus on võrdelises seoses temperatuuri...
1 Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? El mag indukts nähtuseks nimetatakse elektrivoolu tekkimist kinnises kontuuris, kui magnetväli milles see kontuur asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Kontuuris tekkiv elektromotoorjõud on võrdeline magnet voo muutumise kiirusega kontuuris. 4. Lenzi reegel, selle rakendamine induktsioonivoolu suuna määramiseks kontuuri läbiva kindla suunaga välja ...
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
1.Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? Selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu 2.Kirjeldada Faraday katset elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastamise kohta. Avastas 1831. Ta liigutas pooli suhtes magnetit ja pooliga ühendatud galvanomeeter näitas elektrivoolu tugevust. Mida kiiremini liigutada, seda tugevam vool tekkis. 3.Sõnasta...
1) Mõisted: · Alalisvool elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul · Kaarlahendus tekib normaalrõh...
9. Elektrodünaamika Märksõnad: elektromagnetiline induktsiooni nähtus, magnetvoog, Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus, eneseinduktsiooni nähtus, pooli induktiivsus, võnkering, Thompsoni valem, vahelduvvool. Oskused: ülesannete lahendamine Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohta, ülesannete lahendamine Thompsoni valemi kohta. E elektromotoorjõud, magnetvoo muut, t ajavahemik, magnetvoog, B magnetinduktsioon, S pindala, nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, T-võnkumiste periood, L induktiivsus, C mahtuvus. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas: = B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrd...
Kordamisküsimused elektromagnetiline induktsioon 1. Mis juhtub elektrijuhiga, kui seda magnetväljas liigutada nii, et ta liikumisel lõikaks magnetvälja jõujooni? Juhtmes tekib elektrivool, sest kaks välja mõjutavad teineteist. LIIKUMINE + MAGNETVÄLI = ELEKTRIVOOL 2. Miks tekib magnetväljas liikuvas juhtmes elektromotoorjõud? Kahe erinevalt laetud osa vahel tekib pinge ehk elektromotoorjõud. 3. Milles seisnesid Faraday katsed? Uuris, kuidas käitub liikuv juhe magetväljas. 4. Mida Faraday katsed tõestasid? Kui liigutada juhet nii, et see lõikab magnetvälja jõujooni, tekib elektrivool. Elektromagnetilise induktsiooni tekitab magnetvälja muutumine, mitte magnetväli ise Mida kiiremini magnetväli muutub, seda tugevam on tekkinud elektrivool. 5. Miks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni elektrivälja pöörisväljaks? Induktsioonivoolu suund on vastupidine tekitatud elektrivoolu su...
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Magnetism" 1. Milliste kehade (osakeste) vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Liikuvate kehade vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli 2. Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks on vaja vooluga kontuuri, kasutades kruvireeglit. Kui kruvi pöörata voolutugevuse suunas, siis kruvi enda suund on otse edasi ja see ongi magnetvälja suund. Kontuur peab olema tasakaaluasendis. 3. Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suund a näitab magnetnõela põhjapoolus. 4. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetindukt...
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suuren...
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuritegur...
Mis on elektrilaeng?- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema ...
KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte...................................................
Elektromagnet võnkumiseks nim elektrivälja ning magentvälja perioodilisi muutumisi. Elektromagent võnkumisi liigitatakse 1) vabad elektromagnet võmkumised need tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi mähise kui kondensaator on eelnevalt laetud 2)Sunnitud elektromagnet võnkumised need tekivad vooluringis välise perioodilise emj mõjul 3) elektromagneetilised ise võnkumised need eksisteerivad süsteemi sisese energia allika arvel. Vabad elektromagnet võnkumised.Lihtasaim süsteem milles võivad tekkida vabad elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem. Kui võnkeringi kondensaator laadida ja see järel ühendada mähisega tekivad elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised st. elektromagnet võnkumised. Kondensaatorile antud energia on koondunud kondensaatori kattete vahele elektrivälja energiana C*U2/2. Kuna kondensaatori ühel kattel on elektronide puudujääk teisel, aga ülejääk hakkavad nad...
Füüsika Mida näitab laeng? Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1. Kuidas erinevad laengud mõjutavad üksteist? Laengud jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad üksteise suhtes. 2. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10 astmes -19 kulonit. 3. Millise märgiga millistel osakestel esineb? Esineb ioonidel. Siis kui aatom LISAB väliskihile elektrone, tekib negatiivne ioon ja kui aatom ANNAB ÄRA väliskihi elektrone, siis tekib positiivne ioon. 4. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on osake, mis sisaldab arvukalt laetud osakesi ning saab liikuda elektrijõudude toimel kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. 5. Mis on elektrivool ja kuidas on määra...
annaabi.ee 
