Maateadus alused
Karsti moodustumise eelduseks on:
Karstuvad kivimid, tektoonilised lõhed/poorid.
Piisavalt sademeid(vett)
Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt)
Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad.
Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt.
Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel.
Pinnases kaltsiumkarbonaadist küllastunud vesi tilkudes koobaste laest, tekivad settides stalagmiidid ja stalaktiidid.
Veepinnani jõudes muutub stalagmiit ümaraks vormiks(padi), jaotades settiva aine ühtlaselt laiali.
Eestis Tuhala karstikoopad, karstilehtrid, maa-alune jõgi, nõiakaev.
Maateaduste alused I (9.okt)
Maalibisemised ja varingud kivimmassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul. Looduslik varikalde nurk on 35-45'. Üldiselt, mida
peenem aine, seda väiksem nurk.
annaabi.ee 
