6.11) või paralleelselt (joon.6.12). Joonis 6.11. Jadatagasiside skeem [4]. Tagasisidet saab liigitada veel ka pinge- ja voolutagasisideks (tagasisideks pinge järgi ja tagasisideks voolu järgi), sõltuvalt sellest, kas skeemitehnilisest lahendusest tulenevalt on tagasisidepinge võrdeline väljundpingega (joon.6.12) või võrdeline väljundvooluga (joon.6.13). Joonis 6.12. Rööptagasiside skeem [4] Joonis 6.13. Voolutagasiside skeem [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 32 Vastusideahel võib hõlmata üht või mitut järjestikust võimendusastet. Sageli kasutatakse ühes võimendis mitut vastusideahelat. Vastusidega hõlmatud võimendiosa koos vastusideahelaga moodustab kinnise kontuuri, mida nimetatakse vastusidesilmuseks (ingl. k. feedback loop). Pikkov lk 77 Elektroonika alused
174 Asünkroonmootori kiiruse juhtimist toitepinge sageduse ja voolu muutmisega nimetatakse voolu-sageduse juhtimiseks (CFC). Erinevalt pinge-sageduse juhtimisest nõuab see juhtimismoodus vooluvaheldi kasutamist pingevaheldi asemel. Vooluvaheldi on vähem tundlik seadiste parameetrite ebastabiilsuse suhtes, kuid sellel on suurte mõõtmetega drossel, suur mass ja madal toimekiirus. Seetõttu kasutatakse vooluvaheldeid sageli voolutagasiside saamiseks traditsioonilistes alalisvoolu vahelüliga pingevaheldites. Lähtudes sellest, et I2 I1 ja vastavalt valemitele (5.8) ning (5.11), on joonisel 5.7, a näidatud asünkroonmootori voolu-sagedusjuhtimise moodus. Joonisel toodud skeem põhineb tüüpilisel kolmefaasilisel vooluvaheldil, mille siinuselised juhtsignaalid määravad nõutava sagedusega faaside seadevoolud I*L1, I*L2, ja I*L3. Neid võrreldakse andurite poolt mõõdetud tegelike vooludega IL1, IL2, ja IL3
annaabi.ee 
