1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivoolu olemasoluks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 3) Vabadele elektrikandjatele peab olema rakendatud elektriväli. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool saab tekkida metallides, vedelikes ja gaasides. Elektrivoolu ei saa tavatingimustes tekkida vaakumis, sest seal puuduvad laetud osakesed (osakesed puuduvad üldse). 3. Laengukandjad metallides, elektrolüütides ja gaasides. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed. ...
· Lüliti on elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks mõeldud seade. · Lüliti põhiosad on liikuvate ja liikumatute kontaktide süsteem, käsi-, vedru-, elektromagnet- või pneumoajam ning klemmid1. Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Skeemid · Lihtsamaid vooluringe saab koostada taskulambipatareid ja lampi juhtmetega ühendades. Suhteliselt lihtsad on mänguasjade vooluringid, palju keerukamad on korterite elumajade, veelgi keerukamad autode ja muude masinate vooluringid. · Vooluringide koostamisel on aluseks skeemid. · Skeemidel kasutatakse tingmärke, sest vooluallikate, tarbijate ja muude komponentide tegelike kujutiste joonistamine on keerukas ja tülikas2 . Lüliti Allikas: http://www.1728.com/project2.htm Skeemi joonistamine
Suletud () Segaühendus, segaühendused Summa, summad Soojusenergia, energiad T Tähis, tähised Töö, tööd Temperatuur, temperatuurid Tugevus, tugevused Takistus, takistused Takisti, takistid V Vool, voolud Voolutugevus, voolutugevused Valem, valemid Vooluallikas, vooluallikad Võrdne, võrdsed Voltmeeter, voltmeetrid Vooluring, vooluringid Väärtus, väärtused () Volt, voltid Vatt, vattid Võimsus, võimsused ܭ Ühiklaeng, ühiklaengud Ühik, ühikud
Gleam Välgatus 36. Capacity Mahtuvus 86. Hemmed Palistatud 37. Capture Hõive 87. Horology Kellassepatooted 38. Cartridge Kassett 88. Hypertext hüpertekst 39. Chroma Värvilisus 89. Imperative Imperatiiv 40. Circuits Vooluringid 90. Implementation Rakendamine 41. Collaborative koostöö 91. Indistinguishable Eristamatu 42. Collapse Kokkuvarisemine 92. Inherent Omane 43. Collision Põrge 93. Intermingling Segunemist 44. Commit Kehtestama 94
(osad summutavad) 1. 2. 3. Induktiivtakistus summutab voolu kõrgemaid harmoonilisi ning silub voolukõvera kuju. Mida suurem on harmoonilise järjekorranumber, seda väiksem on mahtuvustakistus sellele harmoonilise ning seda teravamalt avaldub see harmooniline voolukõveras võrreldes pingekõveraga. Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab voolukõvera kuju. 4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees. Kuidas tekib jadaühel ja kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega,
ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas); koormus ehk tarvitid: need on seadmed, mis elektrivoolu abiga midagi kasulikku teevad; takistid ja muud abivahendid vooluringi omaduste mõjutamiseks; ühendusjuhtmed; lülitid. Sageli sisaldab vooluring ka mõõteseadmeid nagu ampermeetrid ja voltmeetrid pinge ja voolutugevuse mõõtmiseks. Keerukad vooluringid koosnevad sadadest või tuhandetest komponentidest. Lihtsaimal vooluringil on kaks põhiosa – vooluallikas ja koormus. Joonis 1 Vooluallikas on seade, mis muudab mitteelektriliste jõudude töö elektrienergiaks. Elektrienergiat on võimalik saada väga erinevatest allikatest. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrijaamades muundatakse mehaanilist energiat, päikesepatareides valgusenergiat.
3. POOLJUHID 18 3.1. Monokristall 20 3.2 Ioonjuhid 21 3.3 Plasma 22 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid 23 3.3.2 Elektriväljad ja vooluringid 23 4. ISOLAATORID EHK DIELEKTRIKUD 24 4.1 Elektriväli dielektrikutes 24 4.2 Dielektrikute tähtsaimad omadused 25 4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektriline effekt 26 4.4 Gaasilised dielektrikud 27 4
Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga
Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. ...
Süntesaator Süntesaator Süntesaator on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai kõnekeeles ka sünt, on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks. Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. K...
Reversiivkäivitusel kasutatakse mitmesuguseid ümberlüliteid (vinnak- trummel-, pakettümberlüliteid ja magnetkäiviteid) Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas kõik seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud (pingestamata olekus). Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõju ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Põhimõtteskeemi iga element tuleb tähistada mingi tähega. Tähti kasutatakse ka elemendi tähenduse märkimiseks, näiteks S ,,seiskamisnupp", K ,,käiviti" jne. Kui skeemil on mitu ühesugust 1 elementi, siis lisatakse elemendi tähisele järjekorranumber (näiteks kui kui kontaktoreid on mitu, tähistatakse nad numbritega).
See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. 10.Kondensaatori laeng, kondensaatori laadimine. Kondensaatori energia. Kondensaatori laadimine Laadimiseks ühendatakse kondensaator vooluringi koos vooluallikaga. Vooluallika poolt tekitatud elektriväli paneb vooluringid elektronid liikuma. Vooluallika positiivne poolus tõmbab ühelt plaadilt ära elektrone ja see plaat saab positiivse laengi. Sama palju elektrone liigub teisele plaadile ja see plaat saab negatiivse laengu. Elektronide liikumine kesta seni, kuni kondensaatori plaatide potentsiaalide vahe võrdub potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel. 11.Kondensaatorite jada- ja rööpühendus. Kondensaatorite jadaühendus.
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
põhimõtteskeemidel (joonis b) L2 L2 tähistatakse mistahes juhtmete hulka ühe joonega, millele L1 L1 tõmmatud kriipsukeste arv näitab a) b) juhtmete arvu. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Automaatjuhtimisskeemid on ülevaatlikumad ja selgemad, kui nad on kujutatud pea-(primaar-) vooluahelatest eraldi. Seadme üksikelemente (kontaktid, poolid, lülitid) kujutatakse skeemil vajaduse korral üksteisest lahus nii, et nende ühendused skeemielementidega on lühimad. Sellist skeemi nimetatakse laotatud skeemiks. Montaaziskeemidel paiknevad seadmed nii, nagu nad tegelikult asetsevad
Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatori laadimine Laadimiseks ühendatakse kondensaator vooluringi koos vooluallikaga. Vooluallika poolt tekitatud elektriväli paneb vooluringid elektronid liikuma. Vooluallika positiivne poolus tõmbab ühelt plaadilt ära elektrone ja see plaat saab positiivse laengi. Sama palju elektrone liigub teisele plaadile ja see plaat saab negatiivse laengu. Elektronide liikumine kesta seni, kuni kondensaatori plaatide potentsiaalide vahe võrdub potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel. Kondensaatorite jadaühendus. Kui potentsiaalide vahe on rakendatud mitmele jadamisi ühendatud kondensaatorile, siis
võtta ja seejärel trafo elektrivõrgust välja lülitada. b) Väljalülitamisel tuleb kõigepealt trafo elektrivõrgust välja lülitada ja seejärel tarbija trafo vooluahelast lahti võtta. 31.Trafo kasutamise põhilised nõuded. 32.Miks ei tohi trafot ühendada alalisvoolu võrku? 68.Trafodest on vajalik teada järgmist: 1. Mis on trafo? 2. Kas trafomähiste vahel on elektriline side? 3. Kas trafomähised ja nendega ühendatud vooluringid on üksteisest isoleeritud 4. Millise voolu ülekandmiseks trafo sobib? Valida õige(d) vastused. a) vahelduvvoolu b) pulseerivvoolu c) alalisvoolu 5. Millega on võrdne trafo sekundaasmähises indutseeritav pinge? 6. Millega on võrdne trafo primaarmähisesse juhitav võimsus, võrreldes sekundaarmähisest võetava võimsusega? 7. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool pingekõrgendus- trafo puhul? 8. Kuidas omavahel muutuvad sekundaarpinge ja sekundaarvool
b) rööpühendus. L ~ U = 30V V ~ 0-60 L1 L2 L3 N 3. Töö käik. Alalisvoolu võimsuse mõõtmiseks on olemas spetsiaalsed mõõteriistad, vattmeetrid. Nende puudumisel on võimalik teha mõõtmisi ka voltmeetri ja ampermeetri abil. Lähtume võimsuse valemist P = U I (W). U2 (P = U I = = I 2 R). R Koostada vooluringid vastavalt skeemile: a. jadaühendus b. rööpühendus. Pinge toiteallika klemmidel on on nii jadaühenduse kui ka rööpühenduse korral (ühesugune) 30 V. Mõõta voolutugevused ja pinged nii jada- kui rööpühenduse korral. Mõõtmistulemuste põhjal arvuta võimsused ja takistused. Mõõtmis- ja arvutustulemused kanda tabelisse. Teha järeldused: 11 a) millega võrdub jadaühenduse korral koguvool, kogupinge, koguvõimsus ja kogutakistus?
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
