Hüdroenergia
elektrienergia kokku.
Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal
Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama
ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti
ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste
kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos
voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170
m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade
rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m
pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati
üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed
mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid
annaabi.ee 
