Ookeanite ja jõgede veestik
neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks.
10. Kuidas tõus ja mõõn maakera eri piirkondades varieeruvad?
- Loodete kordumine on tingitud maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord on üks
külg pööratud Kuu poole, siis teine. Kuu tõmbab veemassi enda poole, tekib tõus.
Teisel küljel tekib samal ajal pöörlemise tõttu samuti tõus.
11. Mille poolest jõed üksteisest erinevad?
- Jõed erinevad üksteisest nii pikkuselt, veehulgalt kui ka voolukiiruselt. Voolukiirus
näitab vee liikumise kiirust voolusängis ning sõltub maapinna kallakusest.
12. Iseloomusta jõevee teekonda lähtest suudmeni (võrdle eri lõikude voolukiirust,
jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist).
- Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus
lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja.
Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes
annaabi.ee 
