keldriseinad, purunemine või ülemäärane deformatsioon, kusjuures konstruktsioonimaterjali tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (STR); aluse purunemine või ülemäärane deformatsioon, kusjuures pinnase või kalju tugevus on oluline kandevõime tagamiseks (GEO); ehitise või aluse tasakaalu kaotus tõstva veerõhuvõi teiste vertikaalkoormuste tõttu (UPL); hüdraulilisest gradiendist põhjustatud hüdrauliline kerkimine, seesmine erosioon või voolukanalite teke pinnases (HYD). Vaata edasi loeng 3 27. piirseisundite kontrollimise meetodid ja üldnõuded Piirseisundite nõuete täitmist võib kontrollida: arvutuse abil kasutades arvutusmudeleid; konstruktiivsete võtete abil; mudelkatsete andmetel; vaatlusmeetodi abil. Neid projekteerimisviise võib kasutada kombineeritult ja hinnata projektlahendust võrreldava kogemuse abil. Kõigil neil juhtudel tuleb arvestada komplekselt tervet hulka erinevaid tegureid:
Eestis väga palju ja suuri vooresid. Liustike sulamisvete setted ja pinnavormid. Jääjõgede(glatsifluviaalsed) setted kruus, liiv. Jääjärvede(glatsiliminilised) setted liiv, aleuriit, savi. Oosid liivast ja kruusast seljandikud. Tekivad kitsas voolukanalis(jäätunnelis) kiiresti voolava(surve all oleva) vee puhul. Sandur, liivatasandik tekib liustiku sulamisel suurte kindlate voolukanalite puudumisel. Liiv settib ühtlase kihina liustikukeelest eespool olevale pinnale. Võib tekkida ka nn glatsifluviaalne delta. Mõhnad kuppelmõhn, lavamõhn, oosmõhn. Kui kiirel sulamisel laguneb liustiku servas jää suurteks jääplokkideks, hakkavad need väga aeglaselt sulama, ning nende vahedesse tekivad järved, kuhu kuhjub kogu settematerjal, mis jää lõplikul sulamisel jääb kuhjadena maha. Viirsavi tekib liustike sulamisvete settena aastaaegade vaheldumisel
annaabi.ee 
