Silmade kahjustus (elektooftalmija) Mehaanilised kahjustused. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom Need on voolutugevus, voolu liik, mõju aeg, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, väliskeskkonna tegurid, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevuste väärtused erinevatel kahjustuse astmetel on järgmised (tabel 11.1): Tabel 11.1 Voolukahjustused vahelduvvool, 50-60 alalisvool, mõju iseloom Hz mA mA 0,5-1,5 5-7 tundelävi 8-10 20-25 lihaste krambid, võib esineda soojatunne, sõrmede värin 10-15 50-70 krambilävi 50-80 70-450 talumatu valu,
kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine (hemolüüs) mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute (cortinarius) poolt tekitatav mürgitus.Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 16. ELEKTRITRAUMA Voolu parameetrid U-pinge (V), I-voolu tugevus (A), R-takistus () Amprid ja nendest tingitud voolukahjustused · 0,9-1 mA efekt puudub · 1 - 10 mA valu · 10 -30 mA käe halvatus · 30 - 75 mA hingamisseiskus · > 75 mA südameseiskus elektritrauma puhul oluline veel: · Vooluliik: vahelduvvool (eriti ohtlik), alalisvool · Voolu liikumine inimkehas · Voolu toimekestvus · Voolu sisenemiskoht ja sisenemispind Võimalikud vigastused elektritraumast · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused
annaabi.ee 
