ELEKTRIVOOL · Elektrivool tekib vabade laengute suunatud liikumise tõttu. Liikuda saavad elektronid, vabad idoonid, mis ei ole kristallvõrega seotud ja ka molekulid (näiteks vee voolamine). · Metallides tekitavad elektrivoolu elektronid. · Elektrolüüdi lahustes tekitavad elektrivoolu(näiteks happed, erilised õlid, soolalahused) ioonid · Voolutugevus näitab, kui suur hulk laenguid läbib vooluelementi ajaühikus I= I voolutugevus (A), q=I×t q elektrilaeng, t= t aeg (s)
jõu mooduli F ja selles lõigus suunatud liikuvate positiivsete laetud osakeste arvu N suhtega. FL = F ÷ N. Vaatleme peent vooluga sirgjuhi lõiku, olgu selle pikkus l ja ristlõikepindala A nii väikesed, et juhilõigu ulatuses võib magnetinduktsiooni vektori B konstantseks lugeda. Voolutugevus juhis on seotud osakese laenguga q0, laetud osakeste arvuga ruumalaühikus n ja suunatud kiirusega v järgmiselt I = q0nvA. Magnetväli mõjutab vooluelementi jõuga F = BIl sin . Kahest viimasest vlamist same F=Bq0nvAlsin = Bq0vNsin , kus N = nAl on laetud osakeste arv vaadetavas ruumalas. Seega mõjutab magnetväli iga liikuvat laenguosakest Lorentzi jõuga FL = F ÷ N = Bq0vsin, kus on kiirusvektori v ja magnetinduktsiooni vektori B vaheline nurk. Lorentzi jõud on risti vektoritega B ja v
annaabi.ee 
