Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne................................................................................................... 3 Andur...................................................................................................................... 4 Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise
Nende muundurite väljatöötamisel on teretulnud kõik eelnimetatud probleemide lahendamise viisid. Seetõttu on paljude tootjate poolt välja arendatud mitmeid erinevaid ohutu kommutatsiooni strateegiaid ja koostatud lülitusi, nagu näitab joonis 1.22, b. 40 Mõnikord kasutatakse vastulülitatud türistore. Transistori ümbritsemine sildalaldiga lihtsustab juhtimist ning vähendab maksumust. Kuid ikkagi osutub vajalikuks kiiretoimeline vooluandur, kuna see ahel ei võimalda lülititel loomulikul viisil avaneda. Kõrgete sageduste korral tuleb kasutada kiireid IGBT-transistore ja vabavooludioode. Käesolevad lülitused võimaldavad sõltumatult juhtida mõlemasuunalist voolu. Ühiskollektoriga lülituses maatriksmuunduril on vajalik sisendi ja väljundi ühine toiteallikas, kuid nõutavaks osutuvad IGBT-transistoride eraldatud juhtimissüsteemid. Ühisemitteriga lülituse korral kasutavad juhtimissüsteemid
annaabi.ee 
