Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millest sõltub v...
Kordamisteemad: III kursus ,,Elektromagnetism" 11.klass, Voolu genereerimise võimalused ja näited Mis on induktsioonivool? Induktsioonipliit, magnetkaardi lugemine jm Magnetvoog (valem) Elektromotoorjõud Faraday seadus (valem) Millega peab arvestama, et ehitada suure a) võimsusega generaatorit, b) efektiivset generaatorit Mis on EML? Kuidas tekivad EML? EML liigid ja rakendused EML mõõdetavad omadused kiirus, lainepikkus, sagedus, periood, energia, amplituud (2 valemit) EML omadused difraktsioon, interferents, ristlainelisus, neeldumine, murdumine, peegeldumine (seos rakendustega) Valguse polarisatsioon ja selle rakendused Valguse murdumine ja murdumisseadus (valem) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja Rühm 1 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polaroid laseb lä...
Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisum...
Füüsika induktiivsuse põhivalemid ja mõisted 1. Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektrivälja teke magnetvälja muutumise mõjul 3. Rootor liikuv osa , mis pöörleb , koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest 4. Staator paigal seisev osa, vasktraadist mähis 5. Pööriselektri väli elektro magnetilise induktsiooni mõjul tekkinud elektriväli , nimetatakse ka induktsiooni elektriväljaks,jõujooned on alguse ja lõputa ning kinnise, tekkinud on ta induktsiooni elektriväljas 6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele U= vl B singamma U-pinge (1W) v-kiirus (m/s) l- juhtmelõigu pikkus (1m) 1. ...
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. ´=BScos, 1Wb. n-pinnanormaal ehk ristsirge. B-magnetvälja magnetinduktsioon - nurk, pinnaristsirge ja magnetvälja suuna vahel. Cos0=1, =BS. Cos90=0, =0. Elektromagnetiline induktsioon(füüsikaline suurus)- nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad. *pöörisvälja jõud n...
Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millest sõltub v...
Liikumise kirjeldamine: mehaanikas elektromagnetismis Lähtemõiste: (nt. liikuva auto) koordinaat x Lähtemõiste: elektrilaeng q Selle muutumist ajas näitab kiirus v = x/t = s/t Selle muutumist ajas näitab voolutugevus I = q/t = q/t Kui laengu analoogiks on voolava vedeliku mass, siis massi kiirus vm = m/t = S v = S x/t ( ja S taanduvad) Hetkkiirus v(t) = dx/dt Voolutugevuse hetkväärtus i(t) = dq/dt Auto ühtlasel liikumisel (v = const) võrdub veojõud takistusjõuga: Alalisvoolu korral (I = const) võrdub elektrijõud takistusjõuga: Fv = Ft = b v (b auto liikumise takistustegur) Fe = Ft = b v (b laengukandja liikumise takistustegur) ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Õpilased: Õppejõud: Õpperühm: Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi või vedelikku (fluidumi) kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Fluidumi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama sarnaselt vedelik...
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder Voolu klapp Jaoti rullikuga VÕI ja JA element
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
ENDAINDUKTSIOON.INDUKTIIVSUS Endainduktsioon-induktsiooni elektromootorjpu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus võib olla põhjustatud voolu muutumisest juhtmes endas. · Saab kindlaks teha kasutades pooli · kui endainduktsioon on olevas siis tekib ahelas voolu katkestamisel täiendav pinge, mis püüab voolu säilitada. · Kui panna pooli südamikku raudpolt on pinge suurem. · Voolu muutumisel hakkab pool toimima vooluallikana mille elektromootorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromootorjõuks. · Endainduktsioon avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele. · Endainduktsiooni tekkimiseks peab vooluga kaasneva tugev magnetväli-vool peab tekitama suure magnetvoo · endainduktsiooni esinemine on määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. · Juhtmesüsteemi vastavate omaduste kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalist suur...
Elektrilaengu jäävuse seadus: alfa- nurk voolu ja magnetvälja magnetinduktsiooni vahel Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade [1] vahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. q1+q2+q3+..+qn=const. Lorentz'i seadus: q1,q2,q3,qn süsteemi kuuluvate kehade laengud Magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v Coulomb'i seadus: ning siinusega nurgast vahel. Kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis FL=qvsin on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega FL-Lorentz'i jõud [1N] ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse q-osakese laeng [1C] ruuduga. v-osakese liikumise ...
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu *laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu met...
Elektromagnetiline Induktsioon Elektrostaatika tegeleb seisvate laengute uurimisega Elektromagnetism tegeleb kiirendusega liikuvate laengute uurimisega. (vahelduvvool) Elektormagneetline induktsioon elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel Pööriselektriväli nim elektrivälja, mille jõujooned on kinnisied jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise poistiivse laegu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin v-juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja t...
Hüdromeetrilised vaatlused: Hüdromeetrilistele lävendi asukoht, sügavusvertikaalide asukoha aladeta, kus vesi seisab. Veemõõtepostides vaatlustele tuginevad hüdroloogilised uuringud ja määr viis, kasutatud mõõteriistad, mõõtm alguse (peelides) on lävendid "sisse töötatud", s.o täpselt arvutused. Veekogudel mõõdet ja jälgit: *veetaset ja lõpu kellaaeg ning veetase lähimas peelis. üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhta...
11.klass. III Kurssuse järelvastamine. Coulombi seadus.(sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 N⋅m2 F =k k =9⋅109 r2 C2 F – laengutevaheline jõud (N), q1;q2 – laengud c, ε – suhteline dielektriline läbitavus, r – laengute vahekaugus (m) Kirjuta elektrivälja tugevuse definitsioonvalem, tähtede tähendused valemis ja mõõtühik. Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja F N laengu suuruse suhet. Valem: E= q Ühik: 1 C Kus tekib elektriväli?Mill...
4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetv...
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
1. Elektromagnetväli 1. Selgita elektrivoolu tekkimist. 2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - int...
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalis...
Pilet 3 1. dünaamika põhivõrrand dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Faraday induktsiooni seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Seaduse sõnastas 1831. aastal inglise füüsik Michael Faraday. 3. Harmooniliselt võnkuva keha kiirus ja harmoonilise õnkumise energia harmooniline liikumine (ingl. Simple Harmonic Motion, lühendina SHM) - võnkumine, mille periood ei sõltu mingitest välistest teguritest. Väga paljud nähtused on hästi kirjeldatavad konstantse perioodiga võnkumiste abil. Loodus pakub meile tohutult näiteid võnkuvate kehade või süsteemide kohta. Iga keha (süsteem), mis on püsivas tasakaalus, hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma. Need pole küll...
1. Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...
1- Elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 2- Pööriselektriväli on väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. 3- Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. 4- U = v*l*B= sin , kus v- juhtmelõigu kiirus(m/s), l-vahekaugus(1m), B- Magnetinduktsioon.(1T) 5- Juhtmekeerus e. kontuuris tekkinud induktsiooni mootorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega kontuuris. Si- süsteemis on võrdeteguriks nr1. Valem: 6- Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. 7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumise...
ELEKTROMAGNETISM · Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Tekkiv elektriväli on pööriselektriväli, kuna tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned e. pöörised. PÖÖRISELEKTRIVÄLI · Magnetväljas liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni juhtmes tekib induktsiooni elektromotoorjõud kui see juhe on osa vooluringist, siis hakkavad vabad laengukandjad juhtmes liikuma tekib induktsioonivool. · Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis liigutab juhet magnetväljas. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. · Indutseeriva elektromotoorjõu suund määratakse pare...
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga...
Põhikooli füüsika kordamisleht Füüsika valemid, mida peaks teadma. 8. klass 1 s kogu D m v s v keskm , raskusjõud F m g , f , tihedus V , kiirus t , keskmine kiirus t kogu Optiline tugevus F A p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f ...
Põhioperatsioon tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seet...
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõr...
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälj...
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ...
1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine. · Võime startida suurtel koormustel. · Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku ...
1. Mis on elektrivool? Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. 2. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on laetud osake, mis saab aines vabalt liikuda. 3. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks elektrivool? 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. 3) Aines tuleb tekitada elektriväli. 4. Miks kasutatakse vooluallikaid? Et saada kestev elektrivool. 5. Kuidas ja miks on määratud elektrivoolu suund? Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 6. Miks juhid juhivad elektrit, mittejuhid mitte? Kuna elektrijuhtides on vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. 7. Mis on vaba elektron? Vabad elektronid on elektronid, mis pole seotud ühegi teise osakesega . 8. Millised osakesed on metallides vabadeks laengukandjateks?...
Valemid alalisvool Valemid alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine ...
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püs...
Alalisvool-elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Põhiliselt kasutame vabade elektronide liikumist, mõnel pool ka ioonide liikumist (akudes, keem. seadmetes, elektrolüüsivannides). Joonis- vabad elektronid liiguvad juhtides kaootiliselt. Kui rakendame juhiotstele pinge, siis lisandub kaootilisele liikumisele suunatud liikumine, mille kiirus on >1mm/s. C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim...
3 1. laengute vastastikkune toime(coulomb) 2. elektrivool 3. dielektrikud 4. elektrolüüs(faraday seadused) 5. valguse dispersioon 1. Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nedne laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget ...
KEEVISÕMBLUSE VEAD Aivar Kalnapenkis 25.11.12 1 A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk 25.11.12 aeglane F Keevituskiirus G Keevituskiirus2kiire A korrektne keevitus (kaarleegi pikkus, keevituse kiirus, voolu tugevus) B Voolutugevus väike C Voolutugevus liialt suur D Kaarleek lühike E Kaarleek liialt pikk F 25.11.12 Keevituskiirus aeglane 3 kiire G Keevituskiirus Keevisõmbluste vead 25.11.12 4 Sisselõige Põhjused: Abinõud: -Suur keevitusvool -Vähenda keevitusvoolu -val...
Füüsika kordamine 1. Lorenzi jõud. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorenzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. 2. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned. Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad maa magnetvälja jõujooned. Maal on kaks magnetpoolust Maa magnetiline põhjapoolus(maa lõunapoolus) ja Maa magnetiline lõunapoolus(maa põhjapoolus). Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Millega tegeleb elektromagnetism? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. 4. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 5. Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet. Dünamo koosneb pöörlevast osast e. rootorist, milleks on kindlal viisil p...
Elektrivool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millistel tingimustel tekib elektrivool? a) on olemas vabad laengukandjad b) laengud saavad vabalt liikuda c) laengutele mõjub elektrijõud. 3. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda nim vabadeks laengukandjateks. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Elektrivoolu kokkuleppeline suund on määratud positiivsete laengute liikumise suuna järgi e. + pooluselt poolusele. 5. Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Juhis on vabad laengukandjad (elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid). Mittejuhis ei ole vabu laengukandjaid. 6. Kirjelda metalli ehitust. Kuidas tekib metallis elektrivool? Milliste osakeste suunatud liikumine tekitab metallis elektrivoolu Kristallvõre sõlmpunktides paiknevad + metalliioonid. Io...
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivool...
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ...
Voolu magnetväli.Juhet läbiv elektronivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.st. vooluga juhti ümbritseb magnet väli.(joonis1)Magnetvälja suund ühtib parempoolse krui pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse ja juhtme lõigu pikkusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=I*l*const/r2. 2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju.Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad sama suunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud.(joonis2)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtme lõikude vaheline jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning juhtme lõigupikkusega ja pöördvõrdeline juhtme lõikude vahe kaugusega.F=k*(I1*I2*l/d) k=4*Pi*10-7/2*Pi .M0=magneetiline const. Magne...
Voolu magnetväli.Juhet läbiv elektronivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.st. vooluga juhti ümbritseb magnet väli.(joonis1)Magnetvälja suund ühtib parempoolse krui pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund.Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse ja juhtme lõigu pikkusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=I*l*const/r2. 2 vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga.paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju.Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad sama suunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud.(joonis2)Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtme lõikude vaheline jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning juhtme lõigupikkusega ja pöördvõrdeline juhtme lõikude vahe kaugusega.F=k*(I1*I2*l/d) k=4*Pi*10-7/2*Pi .M0=magneetiline const. Magne...
MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m) q laeng * Määrab mangnetväljas vooluga juhil...
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud). Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Et saada kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat (patarei, aku). Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade lae...
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks ene...
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
*** Referaat Kolmefaasiline asünkroonmootor *** 12. klass *** 2010 Asünkroonmootorist Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Joon.1 Asünkroo...
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus? Vabad...
annaabi.ee 
