Polarograafia
pinget nullist teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest.
Lahuse läbiva voolu registreerimisel rakendatava pingevahe kasvamisel tekkib joonisel
polarograafiline laine. Piirkonnas A-st B-ni pingevahe kasvamisel vool lahuses eriti ei kasva, sest
uuritava aine ei elektrolüüsu. Siin elektrolüüsuvad lisandid (kui on). B-st C-ni väikesel
potentsiaali muutusel toimub järskne voolu tugevuse kasv, mis iseloomustab elektrolüüsi
normaalprotsessi. Vooltihedus väiksema (polariseeritava) elektroodi pinnal kasvab, lahus selle
elektroodi juures saab aga vaeseks uuritavate ioonide poolt, sest nad redutseeruvad kiiremine kui
defundeeruvad elektroodile difusiooni piirvoolu väärtus on saavutatud (const). Piirkonna A-st
B-ni keskpunktist D tõmmatud sirge abstsissteljele annab poollainepotentsiaali. See iseloomustab
uuritava aine kvalitatiivselt ja ei sõltu kontsentratsioonist, kuid sõltub foonist. Laine kõrgus h
iseloomustab lahus kvantitatiivselt