Materjalide keemia
sarnane tavalise aknaklaasiga, kuid vähem läbipaistev. Teine on vilgukivi, mida kasutati enne
klaasi akende valmistamiseks, see ei lase välja näha, kuid laseb valgust sisse. On kasutatud ka
looma põit ning rohkesti õlitatud paberit. Kui klaasi esmakordselt valmistati, siis tehti sellest
ehteasju ja nõusid. Klaas on allajahtunud vedelik, suure viskoossusega, juhusliku jaotusega
struktuuriga. Klaas on amorfne ning ei sula kindlal temp-il- klaasistumistemp 400-600,
voolavatustemp 600-800. Värskel klaasil on korrapäratu struktuur, kuid vananenud klaas on
osaliselt kristalliline. Põhistruktuuri moodustavad ränihappe anioonid, kus vahepeal asuvad
leelis- ja leelismuldmetallide katioonid. Kui metalliioone palju, siis vähem keemiliselt,
termiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised
oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja
loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O)
annaabi.ee 
