Alari Allik
ainutahtele. Aga ta on endiselt keha, mis peidab eneses elu. Ainult see on
teistsugune laialivalguv elu. See mida meie nimetame elu ja surma piiriks, pole
midagi muud kui teatepulga edasiandmine teistele, kes nüüd seda oma näo jargi
teisendama hakkavad. Ühesõnaga bakterid ja putukad saavad vaba voli. Nagu ütleb
Céline: ,,Inimene pole muud kui edasi lükatud lagunemine." Kõlab võikalt, aga jällegi
tõsi. Surres pääseb inimene vabaks ja voolab sõna otseses mõttes laiali ja temasse
voolatakse, sest pole enam kedagi kes seda takistaks.
Nüüd veel kord artikli pealkirja juurde. Miks siis linnud ikkagi peale maailma
lõppu laulad ja päike tõuseb? See on nii sellepärast, et maailma lõpp on eelkõige
meie, inimeste lõpp. Lihtsalt ühe eluvormi enesemääratluses eksisteerinud maailma
lõpp. Maailm ise aga ei lõppe kunagi. Linnud laulavadki sellepärast, et maailm pole
tegelikult lõppenud...