Referaat Blaise Pascalist
Pascali järgi on nimetatud
ka rõhu ühik paskal(P), mis vastab rõhumisjõule üks njuuton(N)
1646. aastal kordas ja laiendas Pascal Evangelista Torricelli katseid, uurides vedelikutaseme
muutumise põhjuseid kolvis. Tulemused läksid vastuollu keskaegse dogmaga looduse
tühjusekartusest, millega nähtust seni põhjendati. Torricelli tegi aastal 1643 järgmise katse: ta
pööras elavhõbedaga täidetud meetri pikkuse klaastoru ümber vedel metall ei voolanudki
välja, vaid jäi 76 cm kõrgusele pidama. Teadlane järeldas, et just atmosfääri õhu rõhk ei lase
elavhõbedal voolata torust välja kaussi. Pascal kordas Torricelli katset, kuid tegi seda veiniga.
Vedelik oli kättesaadavam ja meeldivam, kui toru pidi olema koguni 14 m pikkune (elavhõbe
on veinist ligi 14 korda raskem). Tema teine katse oli hoopis olulisem: nimelt saatis Pascal
oma venna elavhõbebaromeetriga kilomeetri kõrguse mäe otsa. Seal osutus õhurõhk olema
annaabi.ee 
