Voodilutikas
Ta on paradoksaalne, et mida
vähem toitu, seda kauem lutikad elavad, kuna pikad jõude perioodid veedavad nad
tardunud olekus sobiva toiduallika ilmumist oodates.
Kunagi olid lutikad tavapärane nähtus majades, kuid tänu sellele, et tänapäeval on
majad paremini isoleeritud, eksisteerivad tõhusad putukatõrjevahendid ning
hügieenitase on tõusnud, on lutikad enamikest majapidamistest kadunud. Vahel siiski
ilmuvad nad taas välja, kuna leiavad varjupaiga näiteks keskküttevõrgus.
Voodilutikate tähtsus looduses on väike. Nad on parasiidid, kes imevad taime mahlu
ja inimeste verd. Nad ei ole kasulikud!!!
Voodilutikal on suur lõhnanääre, mis eritab mitmesuguseid keemilisi aineid.
Seetõttu võib lutika olemasolu aimata. Osa neist ainetest kujutab endast
hoiatussignaali teistele lutikatele, et antud koht on juba hõivatud. Suuremal osal
inimestest kutsub lutikahammustus esile sääsehammustusega väga sarnase
reaktsiooni.