M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
«Noh, sa ometi just praegu ütlesid, et võib voodit kergitada ja kett ongi vaba!»
«Noh, kui see sinu teha oleks, Huck Finn . . . Sa tahad iga asjaga kõige lapsikumal kombel
valmis saada. Kas sa siis iialgi ühtki raamatut ei ole lugenud? Ei parun Trencki, ei Casanovat,
ei
Öenvenuto Cellinit, ei Henri IV?1 Kas sa ühestki kangelasest pole lugenud? Kes oleks iialgi
kuulnud, et mõni vang nii lihtlabasel viisil vabastatakse? Ei! Kõige paremad asjatundjad
ütlevad,
et voodijalg tuleb pooleks saagida ja saepuru alla neelata, nii et keegi seda ei leia; siis tuleb
jalatükid jälle kokku panna ja pragu mulla ja rasvaga ära määrida, nii et kõige kavalam
vanglaülem saagimise jälgi ei märkaks ja arvaks,- et voodijalg on täitsa terve. Kui siis ühel
ööl
kõik valmis on, antakse voodijalale kerge hoop, nii et see ümber .lendab, ja ketiots ongi vaba.
Siis pole enam muud teha kui köisredel kindlusemüürilt alla lasta, seda mööda alla ronida,