M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kui
need, kelle kõhus see oleks, raskusi ja hädaohte ei valmista, siis peame need omast peast välja
mõtlema. Võtame nüüd kas või selle laterna-asja. Külmi tõsiasju vaadeldes on laternaga
töötamine muidugi mõista hädaohtlik. Noh, aga siin võiks töötada kas või terve tõrvikute
rongkäiguga. Ah, praegu tuleb mul meelde: peame katsuma kuskilt sae muretseda nii ruttu kui
saab.»
«Milleks on meil saagi vaja?»
«Milleks vaja? Eks me pea ju maha saagima Jimi voodijala, et ketti vabastada?»
«Noh, sa ometi just praegu ütlesid, et võib voodit kergitada ja kett ongi vaba!»
«Noh, kui see sinu teha oleks, Huck Finn . . . Sa tahad iga asjaga kõige lapsikumal kombel
valmis saada. Kas sa siis iialgi ühtki raamatut ei ole lugenud? Ei parun Trencki, ei Casanovat,
ei
Öenvenuto Cellinit, ei Henri IV?1 Kas sa ühestki kangelasest pole lugenud? Kes oleks iialgi
kuulnud, et mõni vang nii lihtlabasel viisil vabastatakse? Ei! Kõige paremad asjatundjad
ütlevad,