„Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga“
kirjutiste. Ehk on just see tõsiasi põhjuseks, miks ,,Tapamaja, korpus viis" on kaasaja üks populaarsemaid sõjavastaseid
romaane.
See on jutustus Billy Pilgrimist, kelle prototüüp Edward R. Crone Jun. heitis hinge vähem kui kuu enne sõja lõppu
Saksamaal, sai oma vanemate korraldusel ümber maetud New Yorgi kalmistule ja hiljem regulaarseid annetusi kalmu
hooldamiseks kuulsalt kirjanikult Kurt Vonnegutilt oma sõjasemult. Pilgrim, nagu Crone päriselus, ei kuulunud sõtta.
Vonnegut mõtiskleb ühes vestluses hiljem, et ,,Crone ei saanud aru mis toimub ja õige ta on sõda ongi mõttetu".
Erinevalt oma prototüübist jäi Pilgrim aga ellu: ta elas ühes Vonnegutiga üle Dresdeni linna pommitamise 13.-15.
veebruaril 1945.a, viibides sõjavangi langenud Ameerika jalaväelasena endise tapamaja viienda korpuse sügavas
külmkambris varjul, ning elas hiljem ootamatult rahakana kodumaal pereelu